Redaktsioon: 31. märts 2019, kell 22:02 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. aprill 2019, kell 08:33 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Max Laossoni haud.JPG\|pisi\|Max Laossoni haud.]] '''Max Laosson''' ([[10. august]] [[1904]] [[Tarvastu vald (Tarvastu kihelkond)\|Tarvastu vald]] – [[4. september]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanduskriitik, publitsist ja [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei\|NLKP]] funktsionäär. [[Eesti Kirjanike Liit\|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 8. rida: Max Laosson oli [[II Riigivolikogu]] (hilisema nimega: [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]]) liige ([[II Riigivolikogu valimised\|valimised 14. ja 15. juuli 1940. aastal]], liikmete nimekiri avaldati Valimiste peakomitee otsusega 17. juulil 1940. Vastvalitud Riigivolikogu võttis 21. juulil 1940 vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (RT 1940, 74, 733). 1941. aastal [[Suvesõda\|Suvesõjas]] oli Laosson [[Mustvee]] [[Hävituspataljonid Eestis\|hävituspataljon]]i komissar. Teise maailmasõja ajal töötas M. Laosson NSV Liidus rindeväeosade ja tagala ajalehtede ([[Punaväelane (ajaleht)\|Punaväelane]] jt.) vastutava sekretäri ja toimetajana ning Leningradi Eesti raadio peatoimetjana. 1944. aasta aprillist oli M. Laosson [[EK(b)P Tartumaa Komitee]] sekretär. 1944. aasta riikliku plaani eduka täitmise est autasustati M. Laossoni Isamaasõja I järgu ordeniga ning 1945. aastal [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] autasustas teda [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri\|aukirjaga]]. Max Laosson sai tuntuks oma kõnega [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum]]il (1950), kus süüdistas mitmeid tuntud kultuuritegelasi ([[Nigol Andresen]], [[Johannes Semper]], [[Adamson-Eric]], [[Hans Kruus]] jt) [[kodanlik natsionalism\|kodanlikus natsionalismis]], antimarksismis jne. Selle pleenumi otsuste tagajärjel sattusid süüdistatud tagakiusamise alla ja neid represseeriti. Laialdase tuntuse ja tolleaegse tunnustuse nii ENSV (Laossonile anti 1950 Nõukogude Eesti preemia) kui liidu tasandil pälvis Laossoni artikkel "Mõningaist eesti kirjandusteaduse ja kirjanduskriitika küsimustest" (1949 ajakirjades [[Eesti Bolševik]] ja [[Looming]]), milles hindas ümber 20. sajandi eesti kirjanikke stalinliku kultuurigenotsiidi printsiipidest lähtudes. Artiklist sai mõneks ajaks normatiivne eeskuju teistele kriitikutele<ref>EKBL, 2000, lk. 272.</ref>. 17. rida: Max Laosson. "Põrgupõhja Vanapagana ja Kaval-Antsu «lepitamise» katse rahvustervikluse loosungi abil." Eesti Riiklik Kirjastus 1958 Max Laosson. "NATO-blokk turisti bloknoodis. Matkamuljeid, mõtteid ja probleeme." Eesti Riiklik Kirjastus 1962 Max Laosson. "Kolumbuse ja Castro radadel. Kuuba tallinlase pilguga." Eesti Raamat 1965 ==Artiklid== [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=664 Humaansusest ja jõukultusest] – [[~~Akadeemia_~~Akadeemia (ajakiri)\|Akadeemia]] nr.2 [[1938]] ==Koostaja== *"Kirjanduse radadelt. Artikleid ja arvustusi 1959." (Koguteos.) Koostanud Max Laosson. Eesti Riiklik Kirjastus 1961 ==Kirjandus==

Max Laosson: erinevus redaktsioonide vahel