Eesti rahvatants: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
Esimesed teated eesti rahvatantsust on pärit 13. sajandist. Väga paljud tantsud olid seotud merega. Algselt tantsiti kindlatel tähtpäevadel ja pühadel nagu näiteks pulmad või jaanipäev. 19. sajandist hakkasid Eesti tantsukultuuri tungima ka teiste rahvaste traditsioonid. 20. sajandi alguses kaasnesid rahvusluse tõusuga ühiskondlikud muutused. Sihipäraselt vormiti oma kultuuriruumi. Tekkis vajadus rahvuslike sümbolite järele, et nende kaudu ühtekuuluvustunnet surendada. Rahvatants muutus rahvuslikuks sümboliks, millest sai kultuuripärand ja traditsioon, mis on kestnud mitmeid sajandeid.
Eesti rahvatantsul on erinevad vormid, millest vanimaks peetakse ringtantsu. Arvatavasti pärinevad ringtantsud Skandinaaviast ning nende algseks eesmärgiks oli kaitse kurjade vaimude eest. Tantsud, milles jäljendatakse loomi või mõnda tegevust nimetatakse imiteerimistantsudeks. Neid tantsiti veel 19. sajandil, kuid aja jooksul kaotasid need oma tähtsuse. Eestlaste tantsuvara hulka kuuluvad ka rühmatantsud, mis pärinevad enne 19. sajandit. Neis peetakse tähtsaks tantsijate arvu ja ühist koostööd ning pööratakse rõhku sammudele. Üheks tuntuimaks rühmatantsuks on Kaera-Jaan
Tänapäeval ei koosne rahvatants ainult põhisammudest, vaid sellele on lisandunud palju omaloomingulisi samme ja tõsteid. Olenevalt rahvatantsurühmadest ja nende juhendajatest
==Rahvariided==
|