Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel

 

Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret, kuid praegu on kõik ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon <ref>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vapside-lahendamata-saladused.d?id=27674905</ref>; vandenõulased arreteeriti 7. detsembril 1935 ja 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. Sirgul õnnestus 1934 vanglast põgeneda; ta suri [[1937]] [[Luksemburg]]is (seda on tänapäeval peetud poliitmõrvaks, kuigi Luksemburgi võimude korraldatud juurdlus tuvastas enesetapu).

[[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Presidendi ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|Amnestiaseaduse]]. Seaduses on öeldud: ''Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.'' Vabariigi President kuulutas Amnestiaseaduse välja 6. mail 1938. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938. Osa vapside juhte, sealhulgas Andres Larka, olid vanglast vabanenud juba eelmisel aastal.

 

 

==Vaata ka==