Kirjanik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
==Kirjaniku mõiste==
 
Kirjanik ei pea kirjutama tingimata [[proosa]]t. Kuigi tavaliselt nimetatakse eesti keeles [[luule]] kirjutajaid [[luuletaja]]teks ja [[draama]] kirjutajaid [[näitekirjanik]]eks või dramaatikuteksdraamakirjanikeks, kuuluvad nemadki kirjanike hulka. Kirjanikku, kes kirjutab proosat, nimetatakse [[prosaist]]iks.
 
Kuigi ilukirjandus on [[kunstiliik]] nagu ka [[filmikunst]], [[teater]], [[muusika]] või [[arhitektuur]], ei nimetata kirjanikke eesti keeles enamasti [[kunstnik]]eks.
 
Ehkki sõna "kirjanik" esineb ka liitsõnades nagu "ajakirjanik" ja ''"reklaamikirjanik''", ei peeta [[ajakirjanik]]ke ega "[[reklaamikirjanik]]kereklaamikirjanikke" kirjanikeks.
 
==Kirjanik kui elukutse==
 
Traditsiooniliselt eristatakse kutselisi ja amatöör- või harrastuskirjanikke. Piir nende vahel on hägus. Kutselise kirjaniku ligikaudsed tunnused on kuulumine kirjanike kutseühendusse ja elatumine tööst kirjanikuna, ent on tunnustatud kirjanikke, kes ei kuulu kirjandusorganisatsioonidesse. Ka on Eestis raamatuturu väiksuse tõttu vähe neid, kes ainuüksi ilukirjandusega elatist suudaks teenida.
 
Eesti suurim ja tuntuim kirjanike kutseühendus on [[Eesti Kirjanike Liit]], kuhu kuuluvad ka [[kirjanduskriitik]]ud ja [[tõlkija]]d. On teisi organisatsioone, mis püüavad pakkuda sellele alternatiivi, näiteks [[Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu]]. Mõnes riigis toimivad kutseorganisatsioonid [[ametiühing]]utena ning vahendavad oma liikmetele riiklikku [[tervisekindlustus]]t; Eesti Kirjanike Liit seda ei tee. Kirjanikke koondas ka [[1871]]–[[1893]] Tartus tegutsenud [[Eesti Kirjameeste Selts]].