Devon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 193.40.12.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne. Märgis: Tühistamine |
|||
2. rida:
{{Paleosoikum}}
'''Devon''' on [[geokronoloogiline üksus]] ([[ajastu]]) ja [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]). Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes [[
Devon kuulub [[
Devoni ajastu on nimetatud Devoni maakonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esmakordselt uuriti.<ref name="devonian" />
16. rida:
==Paleogeograafia==
Devoni ajastu suure tektoonilise aktiivsuse tõttu liikusid Laurussia (Eurameerika) ja [[Gondwana]] üksteisele lähemale. Laurussia kontinent moodustus
Ekvaatori juures jõudsid Laurussia ja Gondwana kontinent üksteisele lähedale, Devoni ajastu lõpus põrkusid kontinendid omavahel ja algas [[Pangaea]] moodustumise varajajane etapp.
26. rida:
==Kliima==
Devoni ajal oli kliima peamiselt ariidne, eriti kuiv oli ekvaatoril.
Temperatuurigradient ekvaatorilt pooluste suunas oli väiksem kui tänapäeval. Konodontides sisalduva apatiidi põhjal tehtud paleotemperatuuri rekonstruktsioonid näitavad, et
==Alajaotus==
Devon jaguneb kolmeks ajastikuks:
*varadevon
*keskdevon
*hilisdevon
Ajastikele vastavad kivimid jaotuvad
==Floora ja fauna==
Kõrge keskmise temperatuuri tõttu oli troopikameredes väga mitmekesine põhjaelustik. Suurtel aladel tekkisid korallidest ja stromatopooridest koosnevad rifid. Kõige laiaulatuslikumad rifid olid
Devoni ajal kasvas laialdaselt kalade mitmekesisus.<ref name="PBneL" /> Meredes moodustusid rüükalad, kes ajastu lõpuks välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed kahepaiksed-tetrapoodid.
Devonis olid meretasemed üldiselt kõrged. Mere faunas domineerisid jätkuvalt [[sammalloomad]], brahhiopoodid ja korallid. Külluslikult oli [[meriliiliad|meriliiliaid]] ja esines ka trilobiite. Selgroogsetest kahanes lõuatute hulk ja suurenes lõugsete mitmekesisus mere- ning magevees. Mitmekesisemaks muutusid [[kõhrkalad]] ja [[luukalad]].
Devoni ajastul tekkis Maale rikkalik maismaataimestik.
==
Hilisdevoni suur väljasuremine leidis aset umbes 375–360 miljonit aastat tagasi.<ref name="GPfiw" /> See oli üks viiest suurest väljasuremissündmusest Maa ajaloos.
52. rida:
Mereelustikust mõjutas väljasuremissündmus enim [[brahhiopoodid|brahhiopoode]], [[trilobiidid|trilobiite]], [[ammoniidid (paleontoloogia)|ammoniite]], nautiloide, konodonte, akritarhe ja [[lõuatud|lõuatuid]].
==Eesti==
Eesti asus
Devoni ladestu settekivimid lasuvad
[[Pilt:Eesti_pealiskord.png|thumb|Devoni avamusala Eestis]]
69. rida:
|colspan=5 style="text-align:center"|<small>[[Kvaternaar|järgnev]] (pärast settelünka)</small>
|-
|rowspan=12 style="background-color: #CD9C50;"|[[
|-
|| [[Dubniki lade|Dubniki]]||[[savi]], [[dolomiit]]||15 m
75. rida:
|| [[Pļaviņase lade|Pļaviņase]]||dolomiit, lubjakivi||27...32 m
|-
|rowspan=6 style="background-color: #EDC982;" |[[keskdevon
|-
|| [[Gauja lade|Gauja]]||liivakivi, aleuroliit, savi||78...80 m
87. rida:
|| [[Pärnu lade|Pärnu]]||liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit||15...47 m
|-
|rowspan=3 style="background-color: #DEB06C;"|[[alamdevon
|-
|| [[Ķemeri lade|Ķemeri]]||liivakivi, dolomiit||6...8 m
98. rida:
|}
===
Põhilisteks kivimiteks on liivakivid, aleuroliidid ning dolomiidid.
===
===
===Maavarad===
118. rida:
Devoni savisid on kasutatud telliste valmistamiseks.
==Vaata ka==
|