Devon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Devon''' on [[geokronoloogiline üksus]] ([[ajastu]]) ja [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]). Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes [[Silursilur]]i ajastu ja järgnes [[Karbonkarbon]]i ajastu.

Devon kuulub [[Paleosoikumpaleosoikum]]i aegkonda ja [[Fanerosoikumfanerosoikum]]i eooni.<ref name="stratigraphy" />

Devoni ajastu suure tektoonilise aktiivsuse tõttu liikusid Laurussia (Eurameerika) ja [[Gondwana]] üksteisele lähemale. Laurussia kontinent moodustus Vara-Devonisvaradevonis [[Laurentia]] ja [[Baltika (manner)|Baltika]] kraatoni kokkupõrkel. Nende vahel paiknenud [[Iapetuse ookean]] oli sulgunud. Kraatonite kokkupõrkel tekkis kõrge Kaledoonia kõrgmäestik. Kuna Laurussia asus palavvöötmes ja maismaataimestik polnud veel välja arenenud, siis toimus intensiivne kivimite murenemine. Peene murdmaterjali edasikandumise tõttu vooluvetega tekkisid mäestikueelsetel tasandikel madalates veekogudes paksud punase liivakivi lasundid (''old red'').

Devoni ajal oli kliima peamiselt ariidne, eriti kuiv oli ekvaatoril. Vara-DevonisVaradevonis olid temperatuurid kõrged. Metsade laienemise tõttu tõusis kogu Devonidevoni vältel hapnikusisaldus ning langes [[süsinikdioksiid|CO₂]] tase. Sellest võib olla tingitud jahenemine Kesk-Devoniskeskdevonis. Hilis-DevonisHilisdevonis langesid temperatuurid veelgi, kuid Hilis-Devonihilisdevoni lõpus temperatuurid tõusid.<ref name="a6bZs" />

Temperatuurigradient ekvaatorilt pooluste suunas oli väiksem kui tänapäeval. Konodontides sisalduva apatiidi põhjal tehtud paleotemperatuuri rekonstruktsioonid näitavad, et Vara-Devonisvaradevonis valitsesid soojad, troopilised tingimused ning temperatuur oli 30 kraadi. Kesk-DevonisKeskdevonis oli keskmine temperatuur jahenemise tõttu umbes 23–25 kraadi. Hilis-DevoniHilisdevoni lõpus toimus jällegi soojenemine ning temperatuur võis olla 30 kraadi.<ref name="mrltD" />

Ajastikele vastavad kivimid jaotuvad Varaalam-, Keskkesk- ja Hilis-Devoniksülemdevoniks.<ref name="stratigraphy" />

Kõrge keskmise temperatuuri tõttu oli troopikameredes väga mitmekesine põhjaelustik. Suurtel aladel tekkisid korallidest ja stromatopooridest koosnevad rifid. Kõige laiaulatuslikumad rifid olid Kesk-Devonikeskdevoni ajastikul.

Devoni ajastul tekkis Maale rikkalik maismaataimestik. Vara-DevoniVaradevoni alguses esinesid primitiivsed [[soontaimed]]. Nendele lisandusid primitiivsed kollad ja [[sõnajalgtaimed]]. Kesk-DevonisKeskdevonis tekkisid esimesed puukujulised eostaimed. Hilis-DevonisHilisdevonis ilmusid puitunud tüvega kõrged puud, mis moodustasid suuri metsi. Taimkatte intensiivse mitmekesistumise tõttu muutus ka atmosfääri koostis. Ajastu alguses oli CO₂ kontsentratsioon õhus 12–14 korda suurem tänapäeva tasemest ning ajastu lõpuks oli see tugevalt langenud. Hapnikusisalduse kasvu ning CO₂ kontsentratsiooni languse tõttu toimus Kesk-Devoniskeskdevonis jahenemine, mis viis suure väljasuremissündmuseni ajastu lõpus. Eriti mõjutas see koralle ja stromatopoore.<ref name="geoturism" />

==Hilis-DevoniHilisdevoni väljasuremine==

Hilis-DevoniHilisdevoni väljasuremise põhjused on teadmata. Põhilisteks oletusteks on impakt, meretaseme kõikumised ning anoksia, globaalne jahenemine.<ref name="4qEEi" />

Eesti asus Devonisdevonis Laurussia kontinendil ekvaatori lähedal.

Devoni ladestu settekivimid lasuvad Silurisiluri ja Ordoviitsiumiordoviitsiumi setenditel ja Mõniste kerke lael otse aluskorral. Avamused kulgevad lõuna pool Pärnu-Mustvee joont ning Narva jõe keskjooksul.

|rowspan=12 style="background-color: #CD9C50;"|[[Devondevon]] ||rowspan=3 style="background-color: #F1E0B2;"| [[ülemdevon|Hilis-Devon]] || [[Daugava lade|Daugava]]||[[lubjakivi]]||8+ m

|rowspan=6 style="background-color: #EDC982;" |[[keskdevon|Kesk-Devon]] || [[Amata lade|Amata]]||[[liivakivi]], [[aleuroliit]], savi||12...30 m

|rowspan=3 style="background-color: #DEB06C;"|[[alamdevon|Vara-Devon]] || [[Rēzekne lade|Rēzekne]]||liivakivi, aleuroliit||1...52 m

===Vara-DevonAlamdevon===

Vara-DevoniVaradevoni alguses, [[Tilže lade|Tilže lademe]] tekke ajal, oli Eesti alal soe madalmeri, kus settisid Alam-Devonialamdevoni liivalasundid, mis paiknevad Kagu-Eestis, kuid ei paljandu.

Vara-DevoniVaradevoni keskel, [[Kemeri lade|Kemeri lademe]] moodustumise ajal, toimus lühiajaline transgressioon ning settisid liivakad setted. Vara-DevoniVaradevoni lõpus, [[Rēzekne lade]]me moodustumise ajal, algas uus mere pealetung ning lisaks liivakatele setetele settisid ka karbonaatsed setted.

===Kesk-DevonKeskdevon===

Kesk-DevonisKeskdevonis kattis Eesti ala vahelduva veerežiimiga meri, kus settisid valdavalt liivakivid, kuid ka savid, dolomiitsed merglid, lubjakivid. Mereline bassein madaldus ning merelised olud vaheldusid maismaalistega. Settisid madalmere- ja jõgede deltapiirkonna liivakad setted ja nendega vahelduvad savikad kihid. Deltaalale iseloomulikult tekkisid põimkihilised liivakivid. Heledavärvilised liivakivid on iseloomulikud [[Pärnu lade|Pärnu]], [[Gauja lade|Gauja]] ja [[Amata lade|Amata]] lademele. Punasevärvilised erimid on tüüpilised [[Aruküla lade|Aruküla]] ning [[Burtnieki lade|Burtnieki]] lademele. [[Narva lade|Narva lademes]] leidub lisaks savisid ja dolomiite.

===Hilis-DevonÜlemdevon===

Hilis-DevonisHilisdevonis algas uus mere pealetung, mis haaras Eesti kaguosa. Ülemdevoni [[Plavinase lade|Plavinase]], [[Dubniki lade|Dubniki]] ja [[Daugava lade|Daugava]] lademetes on lisaks savidele ja dolomiitidele ka lubjakive, kuid kihtide paiknemisala on Eestis minimaalne.

Vara-DevoniÜlemdevoni lubjakive on kasutatud lubjapõletamiseks ja ehituskividena. Tänapäeval plaanitakse vaid killustiku tootmist.<ref name="QokGd" />