Olav II Haraldsson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
2. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Overselo_Olof04.jpg|pisi|Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. [[Överselö kirik]] [[Mälaren]]i järve [[Selaön]]i saarel [[Rootsi]]s
'''Olav II Haraldsson''' (oma eluajal tuntud kui '''Olav Paks''' (''Olav Digre'') ja pärast pühakuks kuulutamist '''püha Olav'''; [[995]]–[[29. juuli]] [[1030]]) oli [[Norra kuningas]] aastatel [[1015]]–[[1028]].
==Elulugu==
Olaf sündis [[995]]. aastal [[Harald Grenske]] peres ning oli [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] lapselapselaps. Ta kasvas üles [[Ringerike]]s [[Kagu-Norra
==Norra kuningana==
[[1008]]. aastal üritas ta vallutada [[Saaremaa]]d. Algul rabas ta kohalikke üllatusega ja saarlased nõustusid makse maksma, siis kogusid aga armee ja ründasid. Võit jäi siiski Olafile, kuid Saaremaa vallutamisest pidi ta loobuma<ref>[[Jüri Peets]], [http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/05/b12801197.html Eestlane Euroopa tõmbetuules]</ref>.
Selgelt kõrgelt intelligentne mees, oli [[Olav II]] oma kavatsustes siiras. Ta oli andekas luuletaja ning tal oli suurepäraseid oskusi poliitilise ja sõjalise strateegina.
19. rida:
[[Heimskringla]] kirjelduse kohaselt [[1030]]. aastal pöördus ta liidus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] ([[1022]]–[[1050]]) [[Anund Jakob]]iga tagasi Norrasse, et uuesti võimule tulla. [[29. juuli]]l toimus [[Stiklestad]]is otsustav lahing, norra paganatest-talupoegadest ja taanlastest väega. Vähemuses ja allasurutuna oma vastaste poolt, kuningas langes. Tema keha toimetati sealt ära, et see sängitada mulda liivamadalikule Nidarosi linna (praegune [[Trondheim]]), kus [[Nidarosi katedraal]] praegu seisab.
Peagi hakkasid toimuma imepärased asjad. Näiteks oli päikesevarjutus kohe seostatud lahinguga, kandes justkui Taeva vihast sõnumit ja tähendust, et [[Stiklestad]] oli [[Kolgata]] varju all, kui oli
Olavi surnukeha kaevati rohkem kui aasta pärast selle matmist taas üles ning piiskop kuulutas ta rahva poolehoiul [[pühak]]uks. Pühakskuulutamine ehk kanoniseerimine oli siiski probleem kohaliku kiriku jaoks, kuid Olavi pühalikkus oli sellest hoolimata täielikult kinnitatud [[Rooma paavst]]i poolt.
26. rida:
[[Stiklestadi lahing]] paistab olevat läbikukkunud kuninga otsustav kokkuvarisemine. Kuid ometi saavutas ta kaks oma peamist eesmärki – [[Norra ühendamine]] ja [[Norra ristiusustamine|ristiusustamine]]. Nende lõpliku saavutamise tõttu läbi tema surma [[märter|märtrina]] võib öelda, et ühegi teise mehe surm ei ole olnud [[Norra ajalugu|Norra ajaloos]] nii suure mõjuga.
[[
==Mälestuse jäädvustamine==
Olavist sai inimeste poolt sügavalt armastatud mees, sest oma vaadetega meeldis ta enam-vähem kõikidele gruppidele. Ta oli nii talupoegade kui meremeeste meister, reisivate ja rändavate kaupmeeste ning linnaelanike [[kaitsepühak]], [[monarhia]] kaitsja ja vaesuse vastu võitleja.
Legendid kuningast pakkusid väga palju huvitavat ja värvikat sündmustikku, mis tundus kasvavat iga mööduva generatsiooniga. Paljud Skandinaavia skulptorid ja Skandinaavia kunstnikud on teda kujutanud.
Pühak-kuningana on Olav läbi kogu keskaja saavutanud kaitsepühaku staatuse mitte ainult Norras, vaid oli austatud sama palju ka naaberriikides. Nii kajastus tema mõju veelgi kaugemale: pärast seda kui kuningas Olav oli nimetatud pühakuks 1031. aasta augustis, levis tema kultus nagu kulutuli üle Skandinaavia, [[Briti saared|Briti saartele]] ja [[hansa
Kuningad refereerisid Olavit oma korraldustes, käskkirjades ja kirjades regulaarselt, kuni liiduni [[Taani
[[Norra vapp|Norra vapil]] olev kirves, mida lõvi hoiab, on Püha Olavi märtrikirves. Rahvushümnis on [[Bjørnstjerne Bjørnson]] lisanud Olavi kuningliku teo...
Norras antakse välja [[Püha Olavi medal]]it (norra keeles ''Sankt Olavs medaljen'').
| |||