Kristlus: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimeta}}

 

Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. aasta andmete põhjal) on kristlus suurim [[maailmareligioon]]<ref name="Adherents">Adherents.com. [http://www.adherents.com/Religions_By_Adherents.html ''Religions by Adherents'']. 18. mai 2006.</ref>. Kristlus on valitsevaks religiooniks [[Euroopa]]s, [[Ameerika]]s, Lõuna-[[Aafrika]]s, [[Filipiinid]]el ja [[Okeaania]]s. Kristlus kasvab jõudsalt ka [[Aasia]]s, eriti [[Hiina]]s<ref name=KristlusekasvHiinas>WorthyNews.com. [http://www.worthynews.com/news-features/compass-china-survey.html ''Growth of Christianity in China'']. 22. oktoober 2006.</ref> ja [[Lõuna-Korea]]s<ref name=KristlusekasvKoreas>LutherProduction.com. [http://demo.lutherproductions.com/historytutor/basic/modern/stories/christ-korea.htm ''Growth in South Korea'']. 22. oktoober 2006; Xhist.com. [http://www.kimsoft.com/1997/xhist.htm '' History of Christianity in Korea''].</ref>.

==== Algkristlus ====

{{vaata|Algkristlus}}, ''[[:Kategooria:Varakristlus|Varakristlus]]''

 

 

Algkristlased laenasid [[juutlus]]est ja [[antiikkultuur]]ist väljendusvormid ja sisu. Algkristlased, [[Jeruusalemma algkogudus]]es ja [[Galilea]] [[Galilea algkogudus|algkogudustes]] tuginesid juudi tarkuskirjandusele ja kreeka-rooma filosoofilisele kirjandusele. Algkristlased võtsid omaks palju juutluse ja antiikkultuuri väärtushinnanguid, olles lahutamatult seotud judaistlike juurte ning [[hellenism|hellenistliku]] kultuuriga. Esimeste aastakümnete kristluse algusest tunnistav vanim tekstilõik on 1Kr 15:3–7. Selles on kaks arengusuunda: [[Peetrus]], "12" ja 500 ning [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobus]] ja "[[apostlid]]". Arvatavalt Jaakobus ja [[apostel|apostlid]] tegutsesid [[Jeruusalemm]]as (ja Juuda maakonnas) ning Peetrus ja "12" Galileas. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse [[apostel|apostlid]], kellest tähtsaimad on [[Peetrus]], [[Apostel Johannes|Johannes]] ja hilisem liitunu [[Paulus]].

Esimeste sajandite jooksul m.a.j kasvas kristlus teistest [[kultus]]test ja [[religioon]]idest suuremaks. Esimesed [[Varakristlus|varakristlaste]] järglas[[kogudus]]ed tekkisid [[1. sajand]]il [[Jeruusalemm]]as ja [[Galilea]]s, seejärel [[Antiookia]]s ja [[Damaskus]]es, misjärel tõenäoliselt [[Babüloonia]], [[Armeenia]] ja [[Gruusia]] aladel. Läbi [[Väike-Aasia]] levis ristisuk [[Balkani poolsaar]]e aladele, [[Egeuse meri|Egeuse mere]] äärsetele [[Vana-Makedoonia]] ja [[Vana-Kreeka]] ([[Thessaloniki]], [[Kórinthos]]) aladele. Õpetus levis ka lõunas [[Aleksandria]]sse ning [[Põhja-Aafrika]] aladele. Ajalooliselt oli Egiptus üks olulisemaid kristlikke piirkondi, üks kristluse hälle, mis tänapäevaks on aastasadadega [[islam]]iseerunud. [[Lähis-Ida]] oli algselt kristluse kants, kust see kiirgus [[Aafrika]]sse, [[Aasia]]sse ja läbi [[Konstantinoopol]]i Euroopasse. Ajalooliselt olid kristlikud piirkonnad tänapäeva [[Jordaania]], [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]], [[Türgi]] ning [[Rooma keisririik|Vana-Rooma keisririigi]] [[Põhja-Aafrika]] provintsides (tänapäeva [[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]]) oli kristlus üsna levinud. Tänapäevaks on need alad aastasadadega [[islam]]iseerunud. [[Lõuna-Euroopa]]s levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele.

 

==== Kristlus Rooma keisririigis ====

Usuvabaduse kehtestaja Rooma keisririigis oli [[Constantinus Suur]], [[Vana-Rooma keiser]] (306–337). Constantinus Suure valitsemisajal [[Milano edikt]]iga ([[313]]) lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Mitmed keisrid võtsid kristluse vastu surivoodil. Aastal [[380]] kehtestati keiser [[Theodosius I]] poolt kristlus [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ametlikuks [[riigiusk|riigius]]uks. Rooma impeeriumist levis kristlus üle kogu maailma, moodustades eri aegadel tekkinud mitmeid uusi [[usulahk]]e. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: [[Rooma Katoliku Kirik|roomakatoliku]], [[protestantism|protestantlikuks]] ja [[õigeusk|õigeusu]] kirikuks.

==== Kristlaskonna jagunemine 5. sajandil ====

{{vaata|Arianism}}, ''[[Hereesia]]'', ''[[Idagoodid]]'', ''[[Läänegoodid]]'', ''[[Vandaalid]]''

{{vaata|Nestoriaanlus}}, ''[[Manilus]]''

[[5. sajand]]i Rooma keisririigis toimus [[Aleksandria]] ja [[Antiookia]] koolkondade vaheline võitlus. Antiookia koolkonna esindaja [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Nestorios]]e õpetus ([[Nestoriaanlus]]) kuulutati ekslikuks [[Efesose kirikukogu]]l, 431. aastal.

[[451]]. aastal toimus [[Kalchedon]]is järgmine [[Kalchedoni kirikukogu|kirikukogu]]. Siin kuulutati ekslikuks Aleksandria koolkonna äärmuslik tõlgendus. Halkedoni kirikukogu püüdis olla keskteeks Aleksandria ja Antiookia vahel ning ühendada mõlema koolkonna [[teoloog]]id. Paljud kirikujuhid, teoloogid ja tavalised kristlased ei olnud selle kirikukogu otsustega nõus. Üldjoontes võime rääkida Halkedoni järgsel ajal kolmest kristoloogilisest suunast ehk kolmest teoloogilisest suunast ja lõpuks ka kolmest üldisest kiriklikust suunast kristlaskonnas.

{{vaata|Vanad oriendikirikud}}, ''[[Kalchedoni kirikukogu]]''

 

{{vaata|Monofüsitism}}

Kolmanda kristoloogilise ja kirikliku suuna moodustasid need, kes pidasid Konstantinoopoli patriarhi Nestoriost ebaõiglaselt tagandatuks. Need olid enamuse Antiookia suuna pooldajad ning nende ja esimese kristoloogilise suuna paljude pooldajate vahel ei olnud esialgu kerge eraldusjoont tõmmata. Selle suuna esindajatest kujunes välja nn [[nestoriaanlik kirik]], mis samuti on tänapäevani olemas.

 

== Kiriku jagunemine ==

*[[Katoliiklus]]

*[[Õigeusk]]

[[Misjon]] – [[Märter]]

 

 

[[Oikumeenia]]

 

== Kirjandus ==

 

==Välislingid==