Justinianus I: erinevus redaktsioonide vahel

Justinianus sündis tänapäeva [[Makedoonia|Makedoonia Vabariigi]] alal 482. aastal. Ta pärines talupoegade perest, kes olid Illüüria-Rooma või Traakia-Rooma päritolu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Michael Maas|pealkiriname=The"Yd9z2" Cambridge Companion to the Age of Justinian|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Noore mehena läks ta [[Konstantinoopol]]isse, kus sai hea hariduse õigus- ning usuteaduses ja Rooma ajaloos.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Robert Browning (ajaloolane)|Robert Browning]]|pealkiriname=Entsüklopeedia "DictionaryATmsK" of the Middle Ages"|aasta=1986|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Justinianuse onu, Justinus I, oli kõrge auastmega sõjaväelane, kellest sai aastal 518 keiser.

Justinus I valitsemisajal oli Justinianus talle lähedane usaldusisik, näidates üles ambitsiooni ning arvatakse, et ta oli ''de facto'' valitseja juba sellel ajal, kuid selle kohta pole kindlaid tõendeid. Arvatakse, et 1. aprillil 527 tegi Justinus temast abikeisri, kuid ka sellel pole otsest tõestust<ref>{{Raamatuviide|autor=John Moorhead|pealkiriname="Justinian.(TheHPL7a" Medieval World.)"|aasta=1994|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Roger Crowley|pealkiriname=City"ZGsjV" of Fortune, How Venice Won and Lost a Naval Empire.|aasta=2011|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.

Aastal 522, kui Justinianus oli 40-aastane, kohtas ta Theodorat. Kolm aastat hiljem, aastal 525, abiellus Justinianus Theodoraga, kes oli vaesest perest ning töötas erootilise tantsija ja lõbutüdrukuna. Theodora oli Justinianusest 20 aastat noorem. Varasemate seaduste kohaselt ei oleks nad oma klassivahe pärast saanud abielluda, sest Rooma õigus keelas näitlejate ja teiste sobimatute elukutsete pidajatega abiellumise, kuid Justinianuse onu Justinus I võttis vastu seaduse, mis seda teha lubas.<ref>{{Raamatuviide|autor=M. Meier|pealkiriname=Justinian:"agBXd" Herrschaft, Reich und Religion.|aasta=2004|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Theodora muutus peagi Euroopa poliitikas mõjuvõimsaks isikuks ning nende abielu seadis pretsedendi, millega tulevased keisrid abiellusid alamatest klassidest naistega.

Aastatel [[541]]–[[542]] vaevles Ida-Rooma impeerium katkuepideemias, katku haigestus ka Justinianus. [[Konstantinoopol]]is suri üle 230 000 inimese [[katk]]u (40-45% elanikkonnast), [[Antakya]]s ja [[Aleksandria]]s ca 25% elanikkonnast ja vähemalt kaks miljonit mujal Bütsantsi impeeriumis, so ca 25% elanikkonnast. Theodora suri aastal [[548]], mõne arvamuse kohaselt vähki<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Browning|pealkiriname=Justinian"9Zpjt" and Theodora|aasta=1987|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Justinianus, keda huvitasid kogu elu kristluse doktriinid, pühendus oma elu lõpul üha rohkem usule.

{{viited}}|allikad=