Erinevus lehekülje "Budism Hiinas" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 223 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
 
=== Budismi jõudmine Hiinasse ===
[[Budism]] jõudis [[Hani dünastia]] aegsesse [[Hiina|Hiinasse]]sse meie ajaarvamise 1. sajandil [[Siiditee|Siiditeed]]d mööda rändavate kaupmeeste ja [[Munk|munkademunk]]ade vahendusel. Erinevalt [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasiast]]st ja [[Tiibet|Tiibetist]]ist oli Hiinas juba enne budismi saabumist välja kujunenud kõrgetasemeline kultuur koos keeruka [[Konfutsianism|konfutsiaanliku]] riigiaparaadi ja kohalike filosoofiatraditsioonidega. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Elli Feldberg|pealkiri=Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=TLÜ Kirjastus|lehekülg=}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Andrew Skilton|pealkiri=Budismi lühiajalugu|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://afe.easia.columbia.edu/timelines/china_timeline.htm|Pealkiri=Timeline of Chinese History and Dynasties|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.12.2016}}</ref>
 
=== Budism Hiinas 1.–3. sajandil ===
Budismi esimene arengujärk Hiinas hõlmab [[Hani dünastia]] teise poole, [[Kolme riigi ajastu|Kolme riigi]] ja Lääne-Jin’i (265–316) aega.
 
Esimesel kolmel sajandil avaldas budism Hiina usuelule vähe mõju. Budism levis põhiliselt mitte-hiinlastest siseaasialaste seas, kes tegelesid lääne kaubateede kaudu sisse voolanud budistlike tekstide tõlkimise ja uurimisega. Hiinlastest koosnev haritud ülemkiht budismi vastu huvi ei tundnud.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
Esimesed [[Hiinahiina keel|hiina keelde]]de tõlgitud tekstid keskendusid pigem budistlikule [[Mõtlus|mõtluspraktikalemõtlus]]praktikale kui teoreetilis-filosoofilisele õpetusele, tõlgitud mitte-mahajaana kirjutised käsitlesid põhiliselt meele valitsemise, hingamise ja kirgede maha surumise tehnikaid. Budistlikud mõtlusharjutused sobisid hästi kokku taoistlike huvidega füüsilis-vaimsete alkeemiatehnikate vastu; enne hiinakeelse budistliku terminoloogia väljakujundamist kasutati tekstide tõlkimisel suures osas taoistlikke mõisteid. Budismi peetigi Hiinas esialgu taoismi osaks.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
=== Budism Hiinas 4.–6. sajandil ===
Budismi teine oluline arengufaas Hiinas algas 320. aastate paiku, kui impeeriumi põhjaosa langes [[Hunnid|hunnidehunnid]]e võimu alla, ja hõlmab Ida-Jin’i (317–420) ning [[Lõuna ja Põhja dünastiad|Lõuna ja Põhja dünastiate]] (420–589) aega. Hiina killustus ning kuni 6. sajandini oli keisririik jagatud paljude väiksemate valitsejate vahel: Põhja-Hiinas valitsesid mitmed välismaised ([[Turgi rahvad|turgi]], [[Mongolid|mongoli]], [[Tiibet|tiibetitiibet]]i) hõimud, Lõuna-Hiinas olid võimul hiinlaste dünastiad.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
Põhja-Hiinas, kus valitsesid võõramaised dünastiad, kogus budism järgijaid, olles vastukaaluks hiinlaste ülimuslikkust rõhutavale [[Konfutsianism|konfutsianismilekonfutsianism]]ile. Kuninglikku soosingusse sattunud budism allutati keskvõimu kontrollile. Jätkus [[India|indiapäraseindia]]pärase budismi sissevool, millega kaasnes ulatuslik pühakirjade tõlkimine; õpetaja [[Kumārajīva]] eestvedamisel said hiinakeelse kuju paljud mõjukad mahajaana tekstid, nende hulgas "[[Õnnemaa suutrad|Puhta maa suutrad]]", "[[Lootossuutra]]" (sanskriti k. ''Saddharma-puṇḍarīka-sūtra'') ja "[[Vimalakīrti suutra]]" (''Vimalakīrti-nirdeśa-sūtra''). Tänu neile tõlgetele tutvus Hiina avalikkus põhjalikumalt mahajaana, eriti ''[[madhjamaka]]'' koolkonna õpetusega.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
Võõrvallutajatest puutumata Lõuna-Hiinas hakkas Hiina haritlastest ülemkiht esmakordselt budismi vastu huvi tundma. Äralõigatus varasematest Sise-Aasia kaudu toimunud läänepoolsetest kultuurikontaktidest vähendas budismi India päritolu rõhutamist, mis muutis selle hiinlastele vastuvõetavamaks ning viis esimest korda kohalike budismivormide tekkeni, kus budistlikud õpetused olid põhjalikumalt Hiina mõttelooga segunenud. Muuhulgas hakati [[Laṅkāvatāra-sūtra|''Laṅkāvatāra''-''sūtra'']]’le tuginedes pidama [[vinaja]] reeglistiku osaks ranget taimetoitlust.<ref name=":1" />
 
Umbes 400. aasta paiku oli Lõuna-Hiinas juba ligikaudu 2000 [[Klooster|kloostrit]]. Mungad, kellest paljud olid kõrget päritolu või sünnipäralt suisa valitsejasuguvõsast, propageerisid budismi ka [[Õukond|õukonnas]]. Juba 381. aastal andis keiser [[Xiaowu]] budismile oma ametliku nõusoleku ning hakkas ise [[sangha]] pühendunud ilmikliikmeks. Kuuendal sajandil valitsenud [[keiser Wu]] keelustas budistiks hakates [[Taoism|taoismitaoism]]i ning loomade ohverdamise. Samal ajal saabus Hiinasse ka ''[[chan]]''’i koolkonna rajaja õpetaja [[Bodhidharma]].<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
=== Budism Hiinas 6.–9. sajandil ning hiinapäraste koolkondade kujunemine ===
Hiina budismi kolmas arenguetapp langes kokku põhja ja lõuna alade taasühendamisega [[Sui dünastia|Sui]] (581–618) ja [[Tangi dünastia|Tangi]] (618–907) dünastiate ajal. Algas põhja ja lõuna budismisuundade segunemine. Seda perioodi peetakse Hiina budismi kuldajaks, mil kerkisid esile paljud tuntud koolkonnad nagu ''[[tiantai]]'', ''[[huayan]]'' ja ''[[chan]]'' ning mil Buddha seadmus avaldas Hiina kultuurile suuremat mõju ning võitis ühiskonnas rohkem poolehoidu kui eales varem või hiljem.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
[[Tangi dünastia|Tangi]] keisrid pidasid end põlvnevaks [[Laozi]]’st ning eelistasid [[Taoism|taoismitaoism]]i, kuid mitmed toetasid ka budismi kui oma alamate seas levinud õpetust. Tangi ajastul valitses enamasti usuline sallivus ja mitmekesisus; Hiinasse jõudsid teisedki välismaised usundid, näiteks [[islam]]. Budism oli keskvõimu kontrolli all: valitsejad lasksid ehitada uusi templeid, kuid soovisid samas vähendada templite jõukust ja sõltumatust.<ref name=":0" />
 
Budismi, eriti [[Huayan|''huayan''’i]] suureks toetajaks oli ka Hiina ainus naismonarh [[Wu Zhou]]. [[Konfutsianism|Konfutsianistliku]] õpetuse kohaselt ei oleks naine tohtinud riiki juhtida, budistlik sugude vahel mitte vahet tegev traditsioon aitas aga keisrinna võimu legitimeerida. Wu’d hakati pidama tulevase Buddha [[Maitreja]] kehastuseks ning seetõttu troonile sobivaks.<ref name=":0" />
 
Tangi dünastia ajal soodustas budismi levikut ka [[Trükikunst|trükikunstitrükikunst]]i leiutamine 8. sajandil; vanim meieni säilinud dateeritud trükiteos on 868. aastast pärinev "[[Teemantsuutra]]" (skr ''Vajracchedikā-prajñāpāramitā-sūtra'') hiinakeelne tõlge.<ref name=":0" />
 
Aastal 645 tõi palverändur [[Xuanzong|Xuanzang]] Indiast naastes Hiinasse [[joogatšaara]] (hn ''faxiang'') koolkonna. Xuanzang rändas 16 aastat Indias õppides [[Nālandā]] kloosterülikoolis ning külastades budistlikke keskusi üle kogu India. Keisri toetusel õnnestus tal Indiast kaasa toodud 600st budistlikust tekstist 76 hiina keelde tõlkida. Hoolimata mahukast tõlketööst ei jäänud ''faxiang''’i koolkond kuigi kauaks püsima, kuna selle vaimsus oli hiinlaste jaoks liialt analüütiline ja indiapärane. Kuigi ''faxiang''’i koolkond hääbus, elab Xuanzangi elutöö edasi teiste koolkondade õpetustes ning nende kasutatavas hiinakeelses budistlikus terminoloogias.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://term.eki.ee/termbase/view/5513125/|Pealkiri=Ida mõtteloo leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
=== Hiina budismi hiline arenguetapp ===
Hiina budismi viimase arenguetapi alguseks loetakse aastat 845, mil algas [[Taoism|taoismitaoism]]i pooldajast keisri [[Wuzong]]<nowiki/>i poolne budistide tagakiusamine. ''[[Tiantai]]'' ja ''[[Huayan|huayan’i]]'' koolkonnad hääbusid, tõenäoliselt seetõttu, et nende säilimine sõltus spetsialiseerunud kloostrimunkadest, kes aga keiserliku repressiooni all kõige rängemalt kannatasid. ''[[Chan]]'' ja ''[[jingtu]]'' ehk puhta maa koolkond, millel oli rohkem järgijaid ka lihtrahva hulgas, säilisid ning taastusid aegamööda. Budism pidi leidma endale koha aina enam konfutsianiseeruvas ühiskonnas konfutsianismi ja taoismi kõrval; lihtrahva hulgas ka kõigi kolme sünkretistliku seguna.<ref name=":1" />
 
Lühikese mongolite  valitsemisaja jooksul 1271–1368 tutvusid põhjapoolne Jini ja lõunapoolne Songi õukond ka [[Tiibeti budism|Tiibeti tantristliku]] [[vadžrajaana]] budismiga. Pärast mongolite mõju hääbumist jätkas Qingi dünastia Tiibeti tantristliku budismi [[Gelukpa koolkond|geluki]] haru toetamist, kuid see jäi siiski vaid keiserliku õukonna kultuseks.<ref name=":1" />
 
=== Õpetuste süstematiseerimine ja ''pan jiao'' süsteem ===
Üks probleem, millega Hiina budistid silmitsi seisid, oli tekstilise materjali tohutu sissevool kõikidest budismi arenguetappidest ja koolkondadest. Tervikpildi loomiseks oli tarvis paigutada kõik need õpetused ühtsesse hierarhilisse süsteemi (''pan jiao'' süsteem). Koolkonniti jõuti aga erinevate järeldusteni: "[[Lootossuutra|Lootossuutrale]]le" pühendunutest kujunes välja ''[[tiantai]]'', ''[[Avataṃsaka-sūtra]]''’le pühendunutest [[Huayan|''huayan''’i]] koolkond.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
Teistsugune lähenemine asetas ennast väljapoole skolastilisi vaidlusi ning pani suuremat rõhku otseselt meeleharjutustega tegelemisele. Selle suuna mõjukaimateks esindajateks on ''[[chan]]'' ja ''[[jingtu]]'' ehk puhta maa koolkond.<ref name=":1" />
 
=== Taimetoitluse olulisus ===
Tuginedes mahajaana suutratele, eriti ''[[chan]]''<nowiki/>'i koolkonnas olulise ''[[Laṅkāvatāra-sūtra]]'' 16. peatükile peetakse Hiina budismis taimetoitlust budistlike käitumisjuhiste lahutamatuks osaks nii [[Munk|munkademunk]]ade kui ka ilmalike jaoks. Taimetoitlus käsitletakse ka ''[[Mahāparinirvāṇa-sūtra]]'' mahajaana versioonis ja [[Aṅgulimālīya-sūtra|''Aṅgulimālīya-sūtra''’s]].
 
== Koolkonnad ==
* '''''faxiang''''' (法相宗, ''fǎxiàngzōng''), tuntud ka kui ''weishi'' (唯識宗, ''wéishízōng''), asutanud Xuanzang (玄奘, ''Xuán Zàng,'' 596–664); hiinapärane [[joogatšaara]].
* '''''mizong''''' (密宗, ''mìzōng''), asutanud Amoghavadžra (不空, ''Bùkōng,'' 705–74); [[tantra]] hiinalik kuju.
* ''[[huayan|'''huayan''']]'' (華嚴宗, ''huáyánzōng''), asutanud Du Shun (杜順, ''Dù Shùn'') (557–640). Koolkond on ühenduslüliks [[Joogatšaara|joogatšaaralejoogatšaara]]le ja [[Tantra|tantraletantra]]le, keskendub „Lillevaniksuutra“"Lillevaniksuutra" (skr ''Avataṃsaka-sūtra'') tõlgendamisele.
* ''[[tiantai|'''tiantai''']]'' (天台宗, ''tiāntáizōng''), asutanud Zhiyi (智顗, ''Zhìyǐ,'' 538–597); koolkond keskendub "Lootossuutra" tõlgendamisele.
* ''[[jingtu|'''jingtu''']]'' (淨土宗, ''jìngtǔzōng''), asutanud Shandao (善導, ''Shàndǎo''). ''Jingtu'' ehk õnnemaa koolkond, ka puhta maa õpetus, keskendub piiritu valguse buddha [[Amitābha|Amitābhaga]]ga seonduvatele harjutamisviisidele. Puhta maa õpetuse järgijate eesmärgiks on ümbersünd Amitābha buddha puhtale maale (sanskriti k. [[Sukhāvatī]], „õnnemaa“"õnnemaa"), kus tingimused [[buddha]] õpetuse järgimiseks on äärmiselt soodsad. Oluliseks harjutusmeetodiks on ''nian fo'' (jp ''nembutsu'') ehk „buddha"buddha nime lausumine“lausumine", mis seisneb vormeli ''namo amituofo'' (jp. ''namu amida butsu'') kordamises, samuti Amitābha ja Sukhāvatī kujustamine ning kogutud pälvimuste teistele pühendamine.
* ''[[chan|'''chan''']]'' (禪宗, ''chánzōng''), koolkond rõhutab vahetut meeleharjutustega tegelemist.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Budism]]
[[Kategooria:Mahajaana]]
75 777

muudatust