P
pisitoimetamine
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
5. rida:
=== Budismi jõudmine Hiinasse ===
[[Budism]] jõudis [[Hani dünastia]] aegsesse [[Hiina
=== Budism Hiinas 1.–3. sajandil ===
Budismi esimene arengujärk Hiinas hõlmab [[Hani dünastia]] teise poole, [[Kolme riigi ajastu|Kolme riigi]] ja Lääne-Jin’i (265–316) aega.
Esimesel kolmel sajandil avaldas budism Hiina usuelule vähe mõju. Budism levis põhiliselt mitte-hiinlastest siseaasialaste seas, kes tegelesid lääne kaubateede kaudu sisse voolanud budistlike tekstide tõlkimise ja uurimisega. Hiinlastest koosnev haritud ülemkiht budismi vastu huvi ei tundnud.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Esimesed [[
=== Budism Hiinas 4.–6. sajandil ===
Budismi teine oluline arengufaas Hiinas algas 320. aastate paiku, kui impeeriumi põhjaosa langes [[
Põhja-Hiinas, kus valitsesid võõramaised dünastiad, kogus budism järgijaid, olles vastukaaluks hiinlaste ülimuslikkust rõhutavale [[
Võõrvallutajatest puutumata Lõuna-Hiinas hakkas Hiina haritlastest ülemkiht esmakordselt budismi vastu huvi tundma. Äralõigatus varasematest Sise-Aasia kaudu toimunud läänepoolsetest kultuurikontaktidest vähendas budismi India päritolu rõhutamist, mis muutis selle hiinlastele vastuvõetavamaks ning viis esimest korda kohalike budismivormide tekkeni, kus budistlikud õpetused olid põhjalikumalt Hiina mõttelooga segunenud. Muuhulgas hakati [[Laṅkāvatāra-sūtra|''Laṅkāvatāra''-''sūtra'']]’le tuginedes pidama [[vinaja]] reeglistiku osaks ranget taimetoitlust.<ref name=":1" />
Umbes 400. aasta paiku oli Lõuna-Hiinas juba ligikaudu 2000 [[Klooster|kloostrit]]. Mungad, kellest paljud olid kõrget päritolu või sünnipäralt suisa valitsejasuguvõsast, propageerisid budismi ka [[Õukond|õukonnas]]. Juba 381. aastal andis keiser [[Xiaowu]] budismile oma ametliku nõusoleku ning hakkas ise [[sangha]] pühendunud ilmikliikmeks. Kuuendal sajandil valitsenud [[keiser Wu]] keelustas budistiks hakates [[
=== Budism Hiinas 6.–9. sajandil ning hiinapäraste koolkondade kujunemine ===
Hiina budismi kolmas arenguetapp langes kokku põhja ja lõuna alade taasühendamisega [[Sui dünastia|Sui]] (581–618) ja [[Tangi dünastia|Tangi]] (618–907) dünastiate ajal. Algas põhja ja lõuna budismisuundade segunemine. Seda perioodi peetakse Hiina budismi kuldajaks, mil kerkisid esile paljud tuntud koolkonnad nagu ''[[tiantai]]'', ''[[huayan]]'' ja ''[[chan]]'' ning mil Buddha seadmus avaldas Hiina kultuurile suuremat mõju ning võitis ühiskonnas rohkem poolehoidu kui eales varem või hiljem.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
[[Tangi dünastia|Tangi]] keisrid pidasid end põlvnevaks [[Laozi]]’st ning eelistasid [[
Budismi, eriti [[Huayan|''huayan''’i]] suureks toetajaks oli ka Hiina ainus naismonarh [[Wu Zhou]]. [[Konfutsianism|Konfutsianistliku]] õpetuse kohaselt ei oleks naine tohtinud riiki juhtida, budistlik sugude vahel mitte vahet tegev traditsioon aitas aga keisrinna võimu legitimeerida. Wu’d hakati pidama tulevase Buddha [[Maitreja]] kehastuseks ning seetõttu troonile sobivaks.<ref name=":0" />
Tangi dünastia ajal soodustas budismi levikut ka [[
Aastal 645 tõi palverändur [[Xuanzong|Xuanzang]] Indiast naastes Hiinasse [[joogatšaara]] (hn ''faxiang'') koolkonna. Xuanzang rändas 16 aastat Indias õppides [[Nālandā]] kloosterülikoolis ning külastades budistlikke keskusi üle kogu India. Keisri toetusel õnnestus tal Indiast kaasa toodud 600st budistlikust tekstist 76 hiina keelde tõlkida. Hoolimata mahukast tõlketööst ei jäänud ''faxiang''’i koolkond kuigi kauaks püsima, kuna selle vaimsus oli hiinlaste jaoks liialt analüütiline ja indiapärane. Kuigi ''faxiang''’i koolkond hääbus, elab Xuanzangi elutöö edasi teiste koolkondade õpetustes ning nende kasutatavas hiinakeelses budistlikus terminoloogias.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://term.eki.ee/termbase/view/5513125/|Pealkiri=Ida mõtteloo leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
37. rida:
=== Hiina budismi hiline arenguetapp ===
Hiina budismi viimase arenguetapi alguseks loetakse aastat 845, mil algas [[
Lühikese mongolite valitsemisaja jooksul 1271–1368 tutvusid põhjapoolne Jini ja lõunapoolne Songi õukond ka [[Tiibeti budism|Tiibeti tantristliku]] [[vadžrajaana]] budismiga. Pärast mongolite mõju hääbumist jätkas Qingi dünastia Tiibeti tantristliku budismi [[Gelukpa koolkond|geluki]] haru toetamist, kuid see jäi siiski vaid keiserliku õukonna kultuseks.<ref name=":1" />
44. rida:
=== Õpetuste süstematiseerimine ja ''pan jiao'' süsteem ===
Üks probleem, millega Hiina budistid silmitsi seisid, oli tekstilise materjali tohutu sissevool kõikidest budismi arenguetappidest ja koolkondadest. Tervikpildi loomiseks oli tarvis paigutada kõik need õpetused ühtsesse hierarhilisse süsteemi (''pan jiao'' süsteem). Koolkonniti jõuti aga erinevate järeldusteni:
Teistsugune lähenemine asetas ennast väljapoole skolastilisi vaidlusi ning pani suuremat rõhku otseselt meeleharjutustega tegelemisele. Selle suuna mõjukaimateks esindajateks on ''[[chan]]'' ja ''[[jingtu]]'' ehk puhta maa koolkond.<ref name=":1" />
=== Taimetoitluse olulisus ===
Tuginedes mahajaana suutratele, eriti ''[[chan]]''
== Koolkonnad ==
57. rida:
* '''''faxiang''''' (法相宗, ''fǎxiàngzōng''), tuntud ka kui ''weishi'' (唯識宗, ''wéishízōng''), asutanud Xuanzang (玄奘, ''Xuán Zàng,'' 596–664); hiinapärane [[joogatšaara]].
* '''''mizong''''' (密宗, ''mìzōng''), asutanud Amoghavadžra (不空, ''Bùkōng,'' 705–74); [[tantra]] hiinalik kuju.
* ''[[huayan|'''huayan''']]'' (華嚴宗, ''huáyánzōng''), asutanud Du Shun (杜順, ''Dù Shùn'') (557–640). Koolkond on ühenduslüliks [[
* ''[[tiantai|'''tiantai''']]'' (天台宗, ''tiāntáizōng''), asutanud Zhiyi (智顗, ''Zhìyǐ,'' 538–597); koolkond keskendub "Lootossuutra" tõlgendamisele.
* ''[[jingtu|'''jingtu''']]'' (淨土宗, ''jìngtǔzōng''), asutanud Shandao (善導, ''Shàndǎo''). ''Jingtu'' ehk õnnemaa koolkond, ka puhta maa õpetus, keskendub piiritu valguse buddha [[Amitābha
* ''[[chan|'''chan''']]'' (禪宗, ''chánzōng''), koolkond rõhutab vahetut meeleharjutustega tegelemist.
68. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Budism]]
[[Kategooria:Mahajaana]]
|