Carlo M. Cipolla: erinevus redaktsioonide vahel

'''Carlo Maria Cipolla''' ([[15. august]] [[1922]], [[Pavia]], [[Itaalia]] – [[5. september]] [[2000]], Pavia) oli itaalia [[majandusajalugu|majandusajaloolane]].

Cipolla sündis [[Pavia]]s, kus ta kaitses 1944. aastal ka oma esimese teaduskraadi. Tahtes õpetada ajalugu ja filosoofiat mõnes Itaalia kõrgkoolis, astus ta politoloogia erialale [[Pavia Ülikool]]i. Seal avastas ta tänu professor [[Franco Borlandi]]le, kes oli [[keskaeg|keskaja]] majandusajaloo spetsialist, huvi majandusajaloo vastu. Pavia järel tudeeris ta sedamajandusajalugu [[Sorbonne|Sorbonne'is]] ja [[Londoni Majanduskool]]is.

EsimeneEsimeses esseeessees "[[Vürtsid]]e (ja eriti [[Must pipar|musta pipra]]) rollist keskaegses majandusarengus" ("The role of spices (and black pepper in particular) in Medieval Economic Development") kirjeldas ta huvipakkuvat seost vürtside impordi ja rahvastiku kasvu vahel [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]], postuleerides põhjusliku seose musta pipra mõju kaudukui [[afrodisiaakum|afrodisiaakumi]]ina kohta.

Teises essees "Inimrumaluse põhiseadused" ("The Basic Laws of Human Stupidity")<ref>{{Netiviide|URL=http://cantrip.org/stupidity.html|Pealkiri=The Basic Laws of Human Stupidity|Väljaandja=The Cantrip Corpus|Perekonnanimi=Cipolla|Eesnimi=Carlo M.|Kasutatud=28. juuli 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130216132858/http://www.cantrip.org/stupidity.html|Arhiivimisaeg=16. veebruar 2013|dead-url=yes}}</ref><ref name="Abrahams">{{Netiviide|URL=https://www.theguardian.com/education/2012/apr/09/improbable-research-human-stupidity|Pealkiri=Improbable Research: the laws of human stupidity|Perekonnanimi=Abrahams|Eesnimi=Marc|Aeg=9. aprill 2012|Väljaanne=[[The Guardian]]|Kasutatud=28. juuli 2013|tsitaat=Non-stupid people always underestimate the damaging power of stupid individuals, it seems – this is one of the laws of human stupidity}}</ref><ref>{{Netiviide|URL=http://www.extremistvector.com/content/stupid.html|Pealkiri=The Basic Laws of Human Stupidity|Perekonnanimi=Cipolla|Eesnimi=Carlo M.|Aeg=kevad 1987|Väljaandja=[[Whole Earth Review]]|Kasutatud=28. juuli 2013}}</ref> käsitleb Cipolla [[rumalus]]t, vaadeldes rumalaid inimesi ühiskondliku grupinarühmana, mis on märksa mõjukam kui suurorganisatsioonid, nagu [[maffia]] ja [[sõjatööstus]], suutes ilma reeglite, juhtide ja [[manifest]]ideta tegutseda ülimalt mõjukalt ning uskumatu koordineeritusega.

Cipolla viis rumaluse põhiseadust on järgmised:.

[[Pilt:Cipolla-matrix.png|pisi|400px|Graafik kasudekasu ja kahjudegakahjuga, mille indiviid põhjustab endale ja teistele.]]

Joonistades graafiku, kus esimene faktor on [[abstsiss|abstsiss-]]il ja teine [[ordinaat]]teljel, saame sel kujutada nelja inimrühma, koos lisarühmaga telgede ristumispunkti ümber.

Cipolla täpsustab määratlusi röövlite ja abitute inimeste kohta, märkides, et nende rühmade liikmed võivad üldist heaolu nii kasvatada kui ka kahandada, sõltuvalt suhtelisest kasust ja kahjust, mida nad endale ja ühiskonnale põhjustavad. Röövel võib rikastada ennast rohkem või vähem võrreldes sellega, kui ta ühiskonda vaesestab. Abitu (ehk naiivne) inimene võib rikastada ühiskonda rohkem või vähem võrreldes sellega, kui ta ennast vaesestab või laseb end vaesestada. Graafiliselt kujutab seda mõtet joon kallakuga –1, mis lõikab läbi teise ja neljanda kvadrandi ning lõikub ordinaatteljega. Sellest joonest vasemale jäävad abitud inimesed on niisiis poolrumalad, sest nende käitumine põhjustab ühiskondliku heaolu summaarse kahanemise. Selle kirjeldusega sobivad ka mõned röövlid, ehkki paljud röövlidneist, nagu [[Sotsiopaat|sotsiopaadid]], [[Psühhopaatia|psühhopaadid]] ja mittepatoloogilised mölakad ja amoralistid võivad tegutseda täie teadmisega sellest, et nende tegevusel on ühiskonna jaoks summaarselt negatiivne tagajärg, millega nad ennast ei seosta ja millest nad ei hooli.