Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
27. rida:
Linn kasvas ruttu, sai tõenäoliselt juba [[1302]]. aastal Tallinna ([[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]]) Taani kuningalt, keda sestpeale peeti lossi omanikuks. 1329. aastal nimetatakse Narvat esimest korda kui ''castrum et civitas'' – linnus ja linn.
{{Vaata|Narva raad|Narva rae liikmete loend}}
Aastatel [[1341]]–1342 toimunud [[
Linn taastati kiiresti, sest juba [[25. juuli]]l [[1345]] andis [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV Atterdag]] Narvale [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]], kuid oletatakse, et Narva sai [[linnaõigused]] juba [[Taani kuningas|kuningas]] [[Valdemar III]] ajal.
40. rida:
Samal aastal alustas Liivi ordu [[Narva linnus]]e tugevdamist ja ehitas ka linnuse oma vajadustest lähtuvalt ümber [[konvendihoone]]ks. Ordu ajal ehitati välja ka Narva linnuse [[Hermanni torn]], selle vajaduse tingis [[Ivangorodi kindlus]]e rajamine venelaste poolt Narva jõe vastaskaldale 1492. aastal. Linna ümber ehitas ordu umber kilomeetripikkuse [[Narva linnamüür]]i, mis pole tänaseni säilinud. Narva linnamüüris oli neli väravat: [[Viru värav (Narva)|Viru värav]] läänes, [[Karjavärav (Narva)|Karjavärav]] põhjas, jõesadamasse viiv [[Vana värav (Narva)|Vana värav]] idas ja Vee- ehk [[Väikevärav (Narva)|Väikevärav]] lõunas. Väravad olid üle löödud raudplaatidega, nende ees olid [[tõstesild|tõstesillad]]. Linnamüüri kindlustasid vähemalt seitse torni, müüri ümbritses [[vallikraav]]. Aja jooksul linnamüüri täiustati eesväravate ja kasutusele võetud suurtükkide tarbeks kohandatati keskaegsed müüritornid suurtükitornideks ehk [[rondeel]]ideks, neist kaks on linnuse läänehoovi nurkades ümberehitatud kujul säilinud.
Septembris [[1367]] korraldasid [[Tallinna komtuur]]
[[Pilt:Siege of Narva 1558.jpg|thumb|right|Narva lahing 1558]]
66. rida:
{{commonskat|Narva in the 17th century|17. sajand Narvas}}
====Rootsiaegsed Narva kindlustused====
Narva vallutamise järel alustati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse uuendustöid. Vana linnamüüri nurkadesse ehitati seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud neli torni ehk basteid. 17. sajandi alguses kindlustati linnamüüri mullavallidega, 80. aastatel ehitustööd jätkusid ning hakati ehitama [[uusitaalia tüüpi bastionid|uusitaalia tüüpi]] [[bastion]]e
[[File:Sw BalticProv en.png|pisi|Narva [[Rootsi Ingeri]] [[Rootsi dominioonid|dominiooni]] pealinnana]]
120. rida:
[[19. sajand Eestis|19. sajandi]] esimesel poolel algas Narvas kiire tööstuse areng, mida soodustas Narva jõe koskede suur jõud. Esimeseks tähtsaks tööstusettevõtteks oli Paul Momma rajatud [[Narva kalevivabrik]]. 1845. aastal omandas aga kõik Joala kalevivabrikud Peterburi ärimees, [[parun]] [[Alexander von Stieglitz]]. [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1858]] alustas Narvas tööd [[Kreenholmi manufaktuur|Kreenholmi puuvillavabrik]], tolle aja kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaal ning suurim [[tekstiil]]ivabrik kogu Euroopas. [[1859]]. aastal alustas tööd kudumisvabrik, [[1861]]. aastal ketrusvabriku uus osa. 1870. aastal avati uus ketrusvabrik, [[1884]]. aastal Joala vabrik, [[1890]]. aastal uus telliskivist Georgi vabrik. [[1900]]. aastal ehitati vabriku elektrikeskjaam.
[[1867]]. aastal arvati Narva välja Venemaa kindluste nimekirjast ja [[1870]]. aastal avatud [[Balti raudtee]] soodustas veelgi Narva muutumist tööstuslinnaks ning soodustas sidepidamist Eestimaa kubermangu ja keisririigi pealinna, [[Peterburi]]ga. Narva linna arengul oli omapära, et tööstuslinnaks arenguga ning uute asumite moodustumisega ([[Joaoru]] alev, Narva ja raudteejaama vahel, Peetri alev, Paemurru jt) ei kuulunud need Narva linna koosseisu, vaid Narva linna piirist
===Narva liitumine Eestimaa kubermanguga===
| |||