Redaktsioon: 29. märts 2019, kell 10:24 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P →‎top: pisitoimetamine using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. aprill 2019, kell 15:07 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 400 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
12. rida: Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks parimad piirkonnad. Eiríkr andis maale nime ''Grænland'' ('roheline maa'), arvates, et kui maal on hea nimi, tuleb sinna rohkem inimesi. Tagasi Islandile jõudes levitas ta sõnumit uuest maast ja koos temaga sõitis [[985]]. või [[986]]. aastal sinna 25 laeva ümberasujatega. Neist jõudis kohale 14 laeva (teised uppusid tormis või pöördusid poolel teel tagasi). Need inimesed rajasid Gröönimaale kaks asulat: [[Ida-Asula]] (''Eystribyggð'', praegune [[Narsaq]], [[Qaqortoq]] ja [[Nanortalik]]) ja [[Lääne-Asula]] (''Vestribyggð'', [[Nuuk]]i piirkonnas). Hiljem tuli ümberasujaid veelgi juurde. Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks. Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi ([[Tunulliarfik]]) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks [[Brattahlíð]] (praegune [[Qagssiarssuk]]). Saaga järgi olevat Eiríkri [[kristlus\|kristlasest]] naine Þjóðhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese [[Kirik (pühakoda)\|kiriku]]. Saagas öeldakse, et Þjóðhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud [[ristiusk]]u; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste [[paganlus\|paganlikest]] matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale. [[Pilt:Brattachurch.jpg\|pisi\|Eiríkr Punase naine Tjóðhildr ehitas [[Brattahlíð]]i kiriku, mille varemed on välja kaevatud. Praegu on sinna püstitatud kiriku rekonstruktsioon]] Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: [[Vínland]]i avastajana tuntud [[Leifr Õnnelik]], Þorvaldr, Þorsteinn ja Freydís. Kui Leifr oli Vinlandist tagasi saabunud ja Þorsteinn plaanis sinna uut reisi (kohale ta küll ei jõudnud), olevat ta Eiríkrit kaasa kutsunud. Eiríkr oli alguses vastu, kuid andis hiljem järele ja peitis ära kirstukese oma [[kuld\|kulla]] ja [[hõbe]]daga. Siis aga kukkus ta [[hobune\|hobuse]] seljast ja murdis mitu ~~ribi~~roiet, mida ta pidas halvaks endeks ja otsustas seepeale koju jääda. Ta arvas, et kukkumine oli talle karistuseks kirstukese peitmise eest: paganliku uskumuse järgi said surnud pärast surma kasutada varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. [[Gröönlaste saaga]] järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima [[Bjarni Herjólfsson]]i nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel. Arvatava Eiríkri talu (''Eiríksstaðir'') väljakaevamised Haukadaluris näitasid, et 50 m<sup>2</sup> suuruses hoones oli elatud lühikest aega 10. sajandi lõpus. Talukoht asus kitsal maaribal kahe varasema talu vahel, mispärast on tõenäoline, et selle talu asukatel tekkisid naabritega arusaamatused maakasutuse pärast. Väljakaevamised Brattahlíðis näitasid, et Þjóðhildri kirik püstitati üheaegselt esimese elumajaga. Kiriku ümbert leiti 155 inimese hauad, võimalik, et nende seas on ka Eiríkri oma. Nii Eiríksstaðiris kui Brattahlíðis Gröönimaal on püstitatud Eiríkri eluasemete rekonstruktsioonid. ==Vaata ka==▼ * [[Eiríkr Punase saaga]]▼ ==Kirjandus== 31. rida ⟶ 34. rida: * [http://www.vulkaner.no/t/isl2004/leif-n.html Pilte Eiríksstaðirist] * [http://www.warbirdforum.com/bluielonghouse.jpg Eiríkri talu ase Brattahlíðis Gröönimaal] ▲==Vaata ka== ▲*[[Eiríkr Punase saaga]] [[Kategooria:Islandi ajalugu]]

Eiríkr Punane: erinevus redaktsioonide vahel