Jugoslaavia Kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
PResümee puudub
13. rida:
<tr><td>[[Pindala]]<td> 247 542&nbsp;km² [[1533]]</td></tr>
<tr><td>[[Rahvaarv]]</td><td>13 934 038 (1931) </td></tr>
<tr><td>[[Rahaühik]]</td><td> Kroonkroon (kuni 1920. aastani) <br> Dinaardinaar (alates 1920. aastast)</td></tr>
</table>
 
'''Jugoslaavia Kuningriik''' oli kuningriik Balkani poolsaarel alates [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]]. Riik paiknes maa-alal, kus tänapäeval asuvad [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Serbia]], [[Montenegro]], [[Makedoonia]] ja enamussuurem osa tänapäeva [[Sloveenia]]st ja [[Horvaatia]]st. Kuni 1929. aastani oli riigi nimi '''Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik'''.
 
Kuningriik piirnes [[Itaalia]]ga ja [[Austria]]ga loodes, [[Ungari]] ja [[Rumeenia]]ga põhjas, [[Bulgaaria]]ga idas, [[Kreeka]] ja [[Albaania]]ga lõunas ja [[Aadria meri|Aadria merega]] läänes.
23. rida:
Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik loodi [[1. detsember|1. detsembril]] [[1918]]. Riigi nimetuseks oli Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik (serbia keeles: ''Краљевина Срба, Хрвата и Словенаца / Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca''; horvaadi keeles: ''Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca''; [[sloveeni keel]]es: ''Kraljevina Srbov, Hrvatov in Slovencev'') või lühendatult "SHS Kuningriik" (''Краљевина СХС / Kraljevina SHS'').
 
[[1. detsember|1. detsembril]] [[1918]] kuulutas [[Aleksandar I Karađorđević|Aleksandar Karađorđević]] välja kuningriigi. Kuningriik moodustati endistest vabadest kuningriikidest [[Serbia Kuningriik|Serbiast]] ja [[Montenegro Kuningriik|Montenegrost]]. 29. oktoobril 1918 kuulutas Horvaatia Sabor iseseisvust ja otsustas ühineda äsja loodud Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigiga, mis 4. detsembril 1918 astus omakorda liitu [[Serbia kuningriik|Serbia kuningriigiga]], et moodustada Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik.
 
Keskvõim püüdis uut riiki poliitiliselt ja majanduslikult integreerida. See ülesanne oli raske, sest riigis elas palju rahvusi, räägiti mitut keelt ja tunnistati mitut usku. Igal piirkonnal oli erinev ajalugu ja majanduslik arengutase.
40. rida:
==Jugoslaavia Kuningriik==
[[Pilt:Banovine Jugoslavia.png|pisi|Jugoslaavia kuningriigi banaadid]]
Poliitiline olukord viis jaanuaris 1929 kuningas [[Aleksandar I Karađorđević|Aleksandari]] [[diktatuur]]ini. Diktatuur lõppes ametlikult aastal 1931, kui kuningas kehtestas unitaarsema põhiseaduse, mis andis täidesaatva võimu kuningale, ja muutis riigi nime Jugoslaavia kuningriigiks, valitsusega [[Belgrad]]is.
{{Vaata|Drava banaat}}, ''[[Sava banaat]], Primorska banaat, [[Doonau banaat]], [[Drina banaat]], [[Zeta banaat]], [[Morava banaat]], [[Vrbasi banaat]]''
==Jugoslaavia Teises maailmasõjas==
52. rida:
10. aprillil kohtusid Saksa ja Itaalia väed Ohridi järve piirkonnas, 11. aprillil alustasid pealetungi Ungari väed ning Itaalia väed vallutasid [[Ljubljana]] ja Saksa väed vallutasid [[Sarajevo]].
 
12. aprillil 1941 langes pealinn Belgrad ning vastupanu murti aga 18. aprilliks. Jugoslaavia kuningas ja valitsus lahkusid 15. aprillil eksiili. [[Jugoslaavia Kommunistlik Partei|Jugoslaavia Kommunistliku Partei]] Keskkomitee aga kutsus üles jätkama vastupanu vallutajatele. 17. aprillil allkirjastasid Belgradis Jugoslaavia välisminister ja sõjaväe esindaja kapitulatsioonilepingu. Jugoslaavia valitsus lahkus maalt [[Ateena]]sse, sealt aga [[Kairo]]sse ning ja [[London]]isse.
[[Pilt:Axis occupation of Yugoslavia 1941-43.png|pisi|300px|Jagatud Jugoslaavia 1941–1943]]
Jugoslaavia jagati 22. ja 23. aprillil Viinis Saksa ja Itaalia välisministrite kohtumisel Saksamaa, [[Itaalia Teises maailmasõjas|Itaalia]], [[Ungari Teises maailmasõjas|Ungari]], [[Bulgaaria Teises maailmasõjas|Bulgaaria]] ja [[Rumeenia Teises maailmasõjas|Rumeenia]] vahel, ülejänud aladel loodi [[Iseseisev Horvaatia riik]], [[Serbia]] aladel moodustati Saksamaa sõjaväe võimu all olev piirkond ja [[Montenegro]] aladel [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Balkani kampaania|Itaalia]]st sõltuv [[Montenegro kuningriik]]. Horvaatia oli ametlikult kuningriik ja Itaalia [[protektoraat]], mida valitses Itaalia [[Savoia dünastia]] liige kuningas [[Tomislav II]] ning valitsust juhtis Ustaša liider [[Ante Pavelić]]. Itaalia hoidis siiski sõjalist kontrolli piki kogu Horvaatia rannikut, mis koos Itaalia kontrolliga [[Albaania kuningriik (1939–1943)|Albaanias]] ja Montenegros andis Itaaliale täieliku kontrolli Aadria mere üle. Põhja-[[Makedoonia]] alad liideti [[Bulgaaria kuningriik#Bulgaaria Teises maailmasõjas|Bulgaaria kuningriigi]] aladega. [[Sloveenia Teises maailmasõjas|Sloveenia]] alad jagati Saksamaa ja Itaalia vahel.
72. rida:
{{Vaata|Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik}}
{{commonskat|Kingdom of Yugoslavia}}
Sõjaaegse Jugoslaavia Kuningriigi jäänustest kuulutati [[1943]]. aastal välja ''Jugoslaavia Demokraatlik Föderatsioon''. 1946. aastal muudeti see ''[[Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik|Jugoslaavia Föderatiivseks Rahvavabariigiks]]'' (1946–1963) ja 1963. aastal ''[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks]]'' (1963–1991). Riik hõlmas tänapäeva [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Horvaatia]], [[Kosovo]], [[Makedoonia]], [[Montenegro]], [[Serbia]] ja [[Sloveenia]] ala.
 
[[Kategooria:Jugoslaavia kuningriik| ]]