Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 80.250.119.193 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Heakeel.)
Märgis: Tühistamine
P
 
==Asend, suurus ja liigendus==
[[Pilt:Satellite image of Denmark in July 2001.jpg|pisi|Taani satelliidipildil.]]
===Asend===
{{vaata|Taani asend}}
 
===Pinnamood===
[[Pilt:MonsKlint.JPG|pisi|[[Møns Klint]] on Taani kõrgeim [[kalju]]. TaSee laskub merre 120 m kõrguselt.]]
[[Pilt:Himmelbjerget 2005 (edit).jpg|pisi|Kuni 1847. aastani peeti [[Himmelbjerget]]it (147 m üle merepinna) Taani kõrgeimaks punktiks. Koht on endiselt populaarne turismiobjekt.]]
Taani on jäätumise jälgedega [[lauskmaa]]. Leidub üksikuid [[küngas|künkaid]], [[kalju]]sid ja [[luide|luiteid]], eriti ranna ääres. Keskmine kõrgus on 31 m.
 
Suurem osa Taani aluspõhjast koosneb noortest [[Kriit (ajastu)|Kriidi]], [[Paleogeen]]i ja [[Neogeen]]i ladestutest.
 
Maastikku valitsevad viimase, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[maastikuvorm]]id. Enamik kivimeid on pudedad. [[pinnavorm|Pinnavorme]] on kujundanud [[liustik]]ud, mis on kuhjanud pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Jüütimaa lääneosa jäi viimase jäätumise ajal jäävabaks (eelnenud [[Saale jäätumine|Saale jäätumise]] ajal oli ta samuti jääga kaetud). Sellele vaatamata on ka sealse tasandiku tekitanud [[mandrijää]] servas voolanud [[moreen|moreenirikkad]] [[sulamisveed]] ([[sandurtasandik]]). Viimase jäätumise piir jookseb läbi Jüütimaa lõunast põhja ja alates [[Viborg]]ist läände. Jäätumise piir on maastikus nähtav suurte [[moreeniküngas|moreenküngas]]tena (nn ''[[Jüütimaa selg]]'', ''jyske højderyg''). Künklikud [[moreenitasandik|moreentasandik]]ud on valdavad jäätumise piirist idas, sealhulgas [[Kattegat]]i väina põhjas.
 
Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, [[Nissumi fjord]]i ja [[Falster]]i saare joonest põhja pool.
 
===Elustik===
[[Pilt:Grib skov.jpg|pisi|[[Pöök|Pöögid]] [[Grib Skov]]'s<nowiki/>is Põhja-Sjællandil.]]
Taanis elab 49 liiki [[imetajad|imetajaid]], neist 19 on kantud [[Taani punane raamat|Taani punasesse raamatusse]]. Metsades on säilinud [[metskits]] ja [[punahirv]], Põhjamere vetes [[viiger]], [[randal]], [[hallhüljes]].
 
 
===Kuninglik perekond===
[[Pilt:Queen Margrethe II of Denmark 70th Birthday April 2010.jpg|pisi|Taani riigipea on kuninganna [[Margrethe II]].]]
{{vaata|Taani kuninglik perekond}}
Taani riigipea on kuninganna [[Margrethe II]], kes on abielus [[Henrik (Taani prints)|prints Henrikuga]]. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]] (sündinud 1968) ja prints [[Joachim (Taani prints)|Joachim]] (sündinud 1969).
 
===Haldusjaotus===
[[Pilt:Denmark regions.svg|pisi|Taani jagunemine piirkondadeks.]]
Alates [[2007]]. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (''region''): [[Kesk-Jüütimaa]], [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]], [[Pealinna piirkond|Pealinna]], [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]] ja [[Sjællandi piirkond]].
 
Taani on [[ÜRO]], [[NATO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] asutajaliige. Taani on alates 1973. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]] liige, kuid ei kuulu [[euroala]]sse. Rahvusvahelistest teadusorganisatsioonidest on riik [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Keskuse]] ja [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i asutajaliige. Kopenhaagenis asutati 1992. aastal [[Läänemeremaade Nõukogu]] ja samas asub ka [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i Euroopa regionaalne kontor. Veel kuulub riik näiteks [[Arktika Nõukogu|Arktika Nõukokku]], [[Euroopa Arengupank]]a, [[Interpol]]i ja [[WIPO|WIPO-]]sse.
 
[[Pilt:Kbh Oberstes Gericht.jpg|pisi|Sissepääs Taani ülemkohusse.]]
 
===Riigikaitse===
===Keeled===
{{vaata|Taani keel}}
[[Pilt:Bible of Christian III 1550.jpg|pisi|[[Christian III Piibel]] pani aluse standardiseeritud [[taani keele õigekiri|taani keele õigekirjale]].]]
 
Taani [[ametlik keel]] on [[taani keel]]. See on [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keel]], millel on ühine päritolu [[islandi keel]]e, [[fääri keel]]e, [[norra keel]]e ja [[rootsi keel]]ega. Taani keel on [[norra keel]]e ja [[rootsi keel]]ega suurel määral vastastikku arusaadav ning sel on olnud tugevad ajaloolised ja kultuurilised sidemed teiste [[skandinaavia keeled|skandinaavia keeltega]]. Põhjagermaani keeled hakkasid lahknema 9. sajandil ja 12. sajandi alguseks oli [[vanataani keel]] teistest skandinaavia keeltest selgelt erinev. 16. sajandi keskpaigast saadik räägitakse [[uustaani keel]]est: [[trükikunst]]i levik tõi kaasa [[taani keele õigekiri|taani keele õigekirja]]
 
=== Religioon ===
[[Pilt:Roskilde mpazdziora.JPG|pisi|[[Roskilde toomkirik]] on alates 15. sajandist olnud Taani kuningliku perekonna matmispaik. Aastal [[1995]] võeti see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.]]
Taani võttis [[kristlus]]e vastu 960ndatel, kui [[Harald Sinihammas]] laskis end ristida, ja 13. sajandi jooksul jõudis üleminek kristlusele lõpule. Alates [[reformatsioon]]ist [[1536]] on [[luterlus]] olnud riigiusund, ja Taanis on olnud täielik [[usuvabadus]] alates 1849. aasta põhiseadusest.
 
==Majandus==
{{vaata|Taani majandus}}
[[Pilt:Turbiny wiatrowe ubt.jpeg|pisi|Tuuleveskid [[Vendsyssel]]is. [[Tuulegeneraator]]id annavad märgatava osa Taanis tarbitavast [[elektrienergia]]st. Vaata lähemalt artiklist [[tuuleenergia Taanis]].]]
Taani on [[segamajandus]]ega [[heaoluriik]], mis kuulub [[Põhjamaade majandus]]ruumi. Elatustase on kõrge, sissetulekute erinevused on väikesed.
 
===Esiajalugu===
{{vaata|Taani esiaeg}}
[[Pilt:Solvogn.jpg|pisi|Päikesevanker ([[Trundholmi vanker]]) pronksiajast umbes 1350 eKr on selge märk religioosse ja kultuurilise arengu tasemest.]]
[[Pilt:Bronceringe.jpg|pisi|Jüütimaalt leitud pronksist kaelavõrud, 6. sajand eKr, noorem pronksiaeg.]]
Esimesed inimtegevuse jäljed Taanis pärinevad umbes 120 000 aasta tagusest [[Eemi jäävaheaeg|Eemi jäävaheajast]].
 
Taani kuningas [[Harald Sinihammas]] alustas vallutusi [[Anglosaksi Inglismaa]]l ning 1013. aasta suvel viis Svend Harkhabe Taani laevastiku [[Sandwich]]i, [[Kent]]is. Sealt läks ta põhja [[Danelaw]]'sse, kus kohalikud nõustusid kohe teda toetama. Siis sööstis ta lõunasse, sundides [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas|kuninga]] [[Æthelred]]i [[Normandia]]sse maapakku (1013–1014). Siiski suri Svend äkitselt 3. veebruaril 1014. Kasutades seda surma ära, tuli Æthelred Inglismaale tagasi ja ajas Svendi poja [[Knud Suur|Knudi]] tagasi Taani, sundides teda seejuures loobuma oma liitlastest. Aastal 1015 käivitas Knud uue kampaania Inglismaa vastu ja pärast vallutusi valitses [[Knud Suur]], Taani, [[Norra]], Inglismaa kui ka mõne [[Rootsi]] piirkonna kuningana. Pärast Knud Suure surma [[1035]]. aastal Taani võimu all olnud suurriik lagunes, ehkki Inglismaad kontrollis Knuti poeg [[Hardeknud]] kuni [[1042]]. aastani. [[Normandia hertsog]]i [[Rollo]] järglane [[William Vallutaja]] vallutas [[1066]]. aastal [[Suurbritannia saar]]e.
 
12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõunapoollõuna pool elavate slaavlastest [[vendid]]e elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust riigisisesed vastuolud. Kuningas [[Valdemar I Suur]] (1157–1182) suutis vende võita (vt [[Vendi ristisõda]]).
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuningaks''. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.
Juhtivate filmirežissööride seas on veel [[Thomas Vinterberg]], [[Lone Scherfig]], [[Susanne Bier]] ja [[Ole Bornedal]] ja animaator [[Jannik Hastrup]]. Tuntud filmiinimesed on veel [[Mads Mikkelsen]], [[Iben Hjejle]], [[Connie Nielsen]], [[Jesper Christensen]], [[Brigitte Nielsen]], [[Sven-Ole Thorsen]] ja [[Viggo Mortensen]].
 
[[Pilt:IMGLiivikaÆbleskiver2010.JPG|pisi|left|[[Æbleskiver]] on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid.]]
=== Taani köök===
{{vaata|Taani köök}}
105 060

muudatust