Friedrich-Alfred Olbrei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, õppis 1915–1916 [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] mehaanika osakonnas, lõpetas 1916 eksternina [[Peterburi Nikolai I nimeline Inseneriakadeemia|Peterburi Nikolai I nimelise Inseneriakadeemia]] ning 1918 lendur-vaatlejana [[Jevpatoria]] sõjaväelendurite kooli.<ref name="ETBL" />
 
Esimese maailmasõja ajal teenis [[Pirita]]l merelennujaamas. Osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], oli [[Kaitseministeerium]]i [[sädetelegraaf]]isädetelegraafi valitsuse ning sädetelegraafikompanii ülem, pani aluse Eesti kaitseväe [[raadioside]]le. Lõpetas 1925 Prantsusmaal [[Toulouse'i Ülikool]]i Elektrotehnika Instituudi. Oli 1926–33 [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutised|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste]] (KVÜÕA) lektor ja õppetöökodade ülem, [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgema Sõjakooli]] õppejõud ning inseneriväeala erijuhataja, 1929–31 ühtlasi [[Tallinna Tehnikum]]is [[raadiooperaator]]iteraadiooperaatorite kursuse lektor, õpetas elektro-, side- ja [[raadiotehnika]]t, oli riikliku kutsekomisjoni liige. 1933–34 sidepataljoni ülem, 1934–40 [[Riigi Ringhääling]]u direktor, 1940–41 [[Sidevalitsus]]eSidevalitsuse raadiokeskuse peainsener.<ref name="ETBL" />
 
Sõja puhkemisel viidi Venemaale [[laskurdiviisVenemaa]]ile laskurdiviisi sideülemaks, töötas [[Uuralid|Uuralites]] [[Ivdel]]i mangaanikaevanduses ning oli [[Tjumeni sõjakool]]i sideala õppejõud. 1944 vangistatisaadeti Siberi vangilaagrisse, süüdistatuna [[spionaaž]]isspionaažis ja vandenõus osalemises. Naasis asumiselt kodumaaleEestisse 1956, oli [[Vabariiklik Röntgenoloogiajaam|Vabariikliku Röntgenoloogiajaama]] ja [[Tervishoiuministeerium]]iTervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja juhataja, aastast 1963 [[Rahvamajanduse Nõukogu]] tehnilise informatsiooni keskbüroo tehnikateabe- ja patendiekspert.<ref name="ETBL" />
 
==Teadustöö==
Mõjutas põhjapanevalt raadioalase tehnilise mõtte ja hariduse ning [[ringhääling]]u ja [[raadiotööstus]]eraadiotööstuse arengut Eestis. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad, ehitati ümber ja varustati [[ränikristall-juhtsaatja]]pooljuhtsaatja ga [[Tallinna raadiojaam]], rajati 1937 Türile[[Türi]]le 50 KW raadiosaatejaam koos Euroopa moodsaima 196,6 m kõrguse vabaltseisva [[mastantenn]]iga, valmis Baltimaade esimene [[mobiilne ülekandekeskus]] – reportaažiauto "[[Hõbehall]]", hangiti firmalt AEG Eestisse esimeste seas maailmas magnetofonid[[magnetofon]]id, raadioülekannete tarvis arendati välja Tallinna teatri- ja kontserdisaale ning spordiväljakuid ühendanud [[kaablivõrk]], maal avati raadiokuulamise hõlbustamiseks ligi 250 [[tuulegeneraator]]tuuleturbiin|tuulik-[[akulaadimispunktelektrigeneraator]]i akulaadimispunkti, kavandati ja 1939–1940 püstitati Tallinnas [[Kreutzwaldi tänav|Kreutzwaldi]] ja [[Faehlmanni tänav]]a nurgale tehnika viimase sõna järgi [[Raadiomaja]], mille elektrilise osa projekteeris koos insener A. Lossmanniga. Raadiotööstuse arendamisel ja selle teaduslikul korraldamisel toetus peamiselt ameeriklaste kogemustele.<ref name="ETBL" />
 
Kuulus aastast 1927 Riigi Ringhäälingu juhatusse, oli OÜ [[Raadio-Elektrotehnika Tehas|Raadio-Elektrotehnika Tehase]] (RET) asutajaid ja juhatuse liige, kuulus [[Insenerikoda|Insenerikoja]] nõukogusse. Avaldas teadustrükiseid raadiotehnikast ja ringhäälingust.<ref name="ETBL" />