Erinevus lehekülje "Unenägu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 68 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
'''Unenäod''' on [[uni|une]] ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid.<ref name="J76Oh" /> Unenägude funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägude teaduslikku uurimist kutsutakse oneiroloogiaks[[oneiroloogia]]ks.<ref name="qyjvl" />
 
Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste ([[inglise keel]]es ''rapid eye movement'') une staadiumis ehk [[REM uni|REM-une]] ajal. Unenägude esinemise kohta on teada antud ka teistest [[unestaadiumid|unestaadiumidest]]est ärgates, kuigi harvem. Mitte-REM unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad.<ref name="hobson" /> Siiski esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides, samas pole ka mitte kõik REM-une aegsed äratused andnud kinnitust äsjasest unenäo nägemisest.<ref name="Solms2000" />
 
Inimene näeb öö jooksul vähemalt 5 korda und, millest ta suudab mäletada 3–5 unenägu.<ref name="nCBDZ" /> Unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini.<ref name="hobson" /> Mida pikemalt inimene järjest magab, seda kauem kestavad ka tema unenäod. Tüüpilise 8-tunnise uneaja vältel esineb umbes 2 tundi REM-und, mille jooksul kogeb inimene tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid.<ref name="obtAP" /> Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus.<ref name="7uzYp" />
Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref name="FoHlJ" />
 
Unenägude tähenduste kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad üleskirjutatud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt [[Mesopotaamia]] savitahvlitelt. Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendati kui ettekuulutusi.<ref name="gkBEs" />. [[Psühhoanalüüs|Psühhoanalüüsi]]i rajaja [[Sigmund Freud]] pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi järgi liigitusid unenäod manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu oli seotud eelnenud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendas magaja [[alateadvus|alateadlikke]] soove ja vajadusi.<ref name="VOx8Z" />
 
Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis tehakse une- ja unenäoalast uurimistööd näiteks [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]]is.<ref name="KdGMC" />
 
==Unenägude üldine neurobioloogia==
Tänapäeval seostatakse unenägusid tugevalt REM-une staadiumiga, mille ajal [[elektroentsefalograafia]] (EEG) salvestis sarnaneb enim ärkveloleku staadiumi omaga. REM-une ajal kogetud unenäod on tavaliselt põnevamad ja intensiivsemad, kui teistest unestaadiumitest kogutud kirjeldused.<ref name="Dement1957" /> REM-une ajal on ajus blokeeritud [[virgatsaine|virgatsainete]] [[noradrenaliin]], [[serotoniin]] ja [[histamiin]] vabanemine.<ref name="Yl5V2" /><ref name="za9mI" /><ref name="Njwcv" /> REM-une ajal on ajutüve tasandil pärsitud motoorsete signaalide saatmine jäsemetesse, mis takistab magajal oma unenägusid füüsiliselt välja elamast.
 
EnamuseEnamiku unenägude puhul ei teadvusta magaja endale, et ta näeb unenägu, ükskõik kui veider see kogemus parasjagu on. Arvatakse, et selle põhjuseks on vähenenud aktiivsus [[eesajukoor|eesajukoores]]es, mis vastutab loogilise mõtlemise, planeerimise ja täidesaatvate funktsioonide eest.<ref name="6XfbW" />
 
 
 
==Neurobioloogilised teooriad==
 
===Aktivatsiooni sünteesi teooria===
[[J. Allan Hobson]] ja [[Robert McCarley]] pakkusid 1976. aastal välja teooria, mis vastandus Freudi käsitlusele unenägudest kui teadvustamata soovidest. Hobson eeldas, et REM und kutsuvad esile samad piirkonnad ajutüves, mis vahendavad ka sensoorset informatsiooni. Nende piirkondade aktiveerudes magamise ajal muutuvad aktiivseks ka teised seotud ajukeskused, nagu näiteks [[limbiline süsteem]]. Kuna limbiline süsteem on seotud emotsioonide, tajuelamuse ning mäluga, tõlgendabki aju neid aktiivsusmustreid unenägudena.
 
==Vaata ka==
* [[UniÕudusunenägu]]
* [[Kirgas unenägu]]
* [[Unenägude seletaja]]
* [[Unenäoargument]]
108 895

muudatust