Erinevus lehekülje "Winston Churchill" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P (Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist)
P (pisitoimetamine)
{{see artikkel|räägib Suurbritannia riigitegelasest; Ameerika romaanikirjaniku kohta vaata artiklit [[Winston Churchill (romaanikirjanik)]].}}
[[FilePilt:Sir Winston Churchill - 19086236948.jpg|thumbpisi|Winston Churchill [[Kanada Parlament|Kanada Parlamendis]], detsember 1941, [[Yousuf Karsh]]i foto]]
'''Sir Winston Leonard Spencer-Churchill''' ([[30. november]] [[1874]] [[Blenheimi loss]], [[Woodstock (Inglismaa)|Woodstock]], [[Oxfordshire]] – [[24. jaanuar]] [[1965]] [[London]]) oli [[Suurbritannia]] poliitik ja [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhinna]] laureaat.
 
 
==Lapsepõlv ja perekond==
Winstoni ema Leedi Randolph Churchill ehk [[Jennie Jerome]] ([[1854]]–[[1921]]) oli New Yorgi finantsmaakleri ja miljonäri Leonard Jerome'i tütar. Winstoni isa Lord [[Randolph Churchill]] (1849–1895) oli [[John Spencer-Churchill, seitsmes. Marlborough' hertsog|seitsmenda Marlborough' hertsog]]i poeg. Kuna Lord Randolph oli oma nooruses playboy ja temaga käisid kaasas mitmesugused skandaalid, siis tüli tõttu Walesi printsi – hilisema kuninga Edward VII-ga pagendati Churchillid Iirimaale, kus Winstoni isa oli Dublini asekuningas. Lord Randolph põdes [[süüfilis]]t ja suri noorelt, 24. jaanuaril [[1895]] 45-aastaselt.
 
Nagu kõrgklassi poisid enamasti, veetis ka Winston suurema osa oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu [[Harrow]]'sse, kus sai ta tihti karistada edenematuse eest õppetöös ja oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos. Ta oli ka kooli [[Vehklemine|vehklemismeister]].
 
*1925 – pälvis [[29. aprill]]il [[1925]] I liigi 1. järgu Eesti [[Vabadusrist]]i (keeldus vastu võtmast)
*1941 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks
*1950 – [[Sonningi auhind|Sonningi eriauhind]]
*1951 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks
== Välislingid ==
* [http://cwr.iwm.org.uk/ The Churchill Centre and Museum at The Cabinet War Rooms, London]
* Kesknädalal, 25. august 1937, Päewaleht, nr. 229, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19370825.2.6 Inglise–Saksa suhted, Avameelsed sõnad Saksamaale „Päewalehele"Päewalehele" kirjuts R. T. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P.], digar.ee<br />
<font size=-1>''Natsistlik Saksamaa pole maailmale ainult hirmuks, vaid ka mõistatuseks. Samm, mis sakslased on astunud „Times"Times'i”i" kirjasaatjat Berliinist välja saates, jätab imestuse ja arusaamatusse nii nende sõbrad kui vaenlased.''</font>
* 17 november 1937, Päewaleht nr. 313, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19371117.2.15# Rt. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P. „Jugoslaavia"Jugoslaavia ja Euroopa”Euroopa"], <font size="-1">Peaminister Stojadinowitschi visiidid Londoni ja Pariisi ning uus sobitus vastasrinna parteide vahel Jugoslaavias väärivad tähelepanu. Jugoslaawia on Euroopa wõtmeriike ja tema tegevus võiks olla potentseks teguriks rahu säilitamisel suurriikide vahel.</font>
* Reede, [[21. oktoober]] [[1938]], [[Päewaleht]] Nr 286, LK 2, [[Winston Churchill|Rt. Hon. Winston Churchill, P. C., M. P.]], [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19381021&e=-------et-25--1--txt-txIN|txTI|txAU|txTA---------- „Palestiina"Palestiina teelahkmel”teelahkmel"], digar.ee,<br />
<font size=-1>''Keset suuri sündmusi, mis viimasel ajal hoidsid meeli ärevil, [[Palestiina]] jäi teatava määrani varju. Praegune tuulevaikus [[Euroopa]]s, kus võidukad pooled loevad oma saaki, sunnib meid uuesti pöörama pilku sellele rahutule maale, mille eest [[Suur–Britannia]] on vastutav.''</font>
 
{{JÄRJESTA:Churchill, Winston}}
[[Kategooria:Suurbritannia peaministrid]]
[[kategooriaKategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aukodanikud]]
75 976

muudatust