T. S. Eliot: erinevus redaktsioonide vahel

| Haridus = {{Lihtloend|

* [[Bachelor of Arts|A.B.]] filosoofias ([[Harvardi ülikool|Harvard]], 1909)

}}

| Tegutsemisaastad = 1905–1965

|

}}

'''Thomas Stearns Eliot''' ([[26. september]] [[1888]] [[Saint Louis]] – [[4. jaanuar]] [[1965]] [[London]]) oli Briti kirjanik, luuletaja, [[esseist]], kirjastaja, [[dramaturg]] ja kirjanduskriitik.<ref name="Brit">{{Netiviide |URL=https://www.britannica.com/biography/T-S-Eliot |Pealkiri=T.S. Eliot |Väljaanne=[[Encyclopædia Britannica]] |Kasutatud=9. juuli 2017 |Keel=Inglise keeles}}</ref> Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks luuletajaks. [[1914]]. aastal kolis 25-aastane Eliot oma sünniriigist Ameerika Ühendriikidest Inglismaale, kus ta sai [[1927]]. aastal 39-aastasena Briti [[kodakondsus]]e.

 

Elioti esimene tuntust kogunud luuletus oli "[[The Love Song of J. Alfred Prufrock]]" (1915), mida peeti [[modernism|modernistliku]] stiili meistriteoseks.<ref name="Brit" /> Tema teisteks tuntuimateks luuletusteks on "[[Ahermaa]]" ("The Waste Land" [[1922]]), "[[The Hollow Men]]" (1925), "[[Ash Wednesday]]" (1930) ja "[[Four Quartets]]" (1943). Ta on tuntud ka oma näidendite poolest, millest menukamaks on kujunenud "[[Murder in the Cathedral]]" (1935) ja "[[The Cocktail Party]]" (1949). [[1948]]. aastal pälvis ta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] "suure panuse eest tänapäeva luulesse".<ref name="Nobel">{{Netiviide |URL=https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1948/ |Pealkiri=The Nobel Prize in Literature 1948 |Väljaandja=[[Nobeli Fond]] |Kasutatud=9. juuli 2017 |Keel=Inglise keeles}}</ref>

 

 

==Tunnustused==

| colspan=3 |'''Riiklikud autasud'''

|-

|-

|-

|-

|-

|}

 

===Muud tunnustused===

* Teda on kujutatud mitmel USA [[mälestuspostmark|mälestuspostmargil]]

* Täht [[Saint Louise kuulsuste allee]]l

* [https://www.britannica.com/biography/T-S-Eliot T. S Eliot] [[Encyclopædia Britannica]]s.

* [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=170 T. S. Elioti neoklassiline luuleteooria], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 2/[[1932]]

 

{{NobelKirjandus}}