Põhjala emand: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Gallen-Kallela The defence of the Sampo.png|pisi|200px|[[Akseli Gallen-Kallela]] maal, 1896. [[Väinämöinen]] mõõgaga [[Sampo]]t kaitsmas [[Kokko]]-linnuks moondunud Põhja eide eest.]]

'''Põhjala emand''', '''Põhjala perenaine''' ehk '''Põhjala eit''' on [[Soome mütoloogia]] tegelane ja [[Soome]]-[[Karjala]] rahvus[[eepos |eepose]]e "[[Kalevala]]" lugulaulude antagonistlik figuur ja võimas [[Nõid |nõiamoor]], kes[[Kalevalamõõduline luule | kalevalamõõdulises luules]] valitseb müütilist [[Põhjala (mütoloogia) |Põhjalat]] ning kelle vastu peategelased Väinämöinen, [[Ilmarinen]] ja [[Lemminkäinen]] on sunnitud võitlema. "Kalevalas" on Põhjala emanda nimi '''Louhi''', aga rahvalauludes tuntakse muidki nimesid, muu hulgas '''Lovetar''', '''Loviatar''', '''Louheatar''' ja '''Lovehetar'''. Louhit nimetatakse nii eideks kui emandaks. Teda kujutatakse traditsiooniliselt õela, harvade hammaste ja suure ninaga tegelasena. "Kalevalas" viidatakse temale tihti järgmiste värsiridadega:

Alates 2007. aastast on Põhjala emandale püütud [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] anda senisest erinevat tõlgendust. [[Louhi rajoon]]is Louhi järve rannal asuvas Louhi külas algatatud projektis "Louhi – Põhjala mistress. Emand Louhi – anname hea nime tagasi!!!”" öeldakse: "See ei ole vene [[Baaba Jagaa]] lihtne analoog, vaid mingi ülemaailmse kurjuse kehastus. Kuipalju negatiivset energiat peab küll olema kontsentreeritud ühte kohta, mis kannab niisugust nime? Loomulikult võiks külale ja rajoonile anda uue nime, aga on olemas teinegi variant – muudame suhtumist Louhi nimesse ja proovime anda sellele uue sisu." Louhi hea nime taastamisega loodavad korraldajad aidata kaasa küla uuestisünnile. Nende nägemuse järgi ei ole Louhi kuri nõid, vaid tõeline perenaine, kelle püüdlused olid seotud oma rahva heaoluga.<ref name="esimene" />

Põhjala perenaine valitseb Põhjalat, mis on kaugel põhjas asuv halb ja külm maa. Põhjala on nii rahvalaulude kangelaste vaenlane kui ka mitmesuguste argielus kohatud ebameeldivate ilmingute, nagu pakase ja haiguste, illusoorne allikas. Tihtipeale on Põhjala emand ise loonud Põhjalast päritolevad hädad ja ohud. Sellegipoolest äratab Põhjala hea elu kadedust ning eespool mainitud negatiivsed asjaolud ei takista "[[Kalevala]]" kangelasi usinalt reisimast Louhi kuningriiki ja kosimast tema [[Põhjala tütar |võrratult ilusaid tütreid]].

Põhjala perenaine on põhjustanud mitmeid haigusi, pahandusi ja raskusi, mis äratavad Põhjala inimestes meelepaha. Nendes lugulauludes on tema nimi näiteks Louheatar, Lovehetar või Louhiatar, ja tihtipeale teda nimetatakse [[prostitutsioon |libuks]] seetõttu, et tema "lapsed" on sündinud väljaspool abielu. Teda viljastab tuul, kui ta paljastab oma taguotsa põhja suunas, või sooritab rasestamise [[Iku-Turso|Iku-Tursas]] kõvas merevahus.

Mõnes [[muistend|muistendis]]is on Põhjala perenaisel abikaasagi, Põhjala isand, keda mainitakse "Kalevala" 18. loos ja kes saab surma võidunõidumise kahevõitluses Lemminkäineniga (Kalevala, lugu 8.3.)<ref name="teine" />, aga üldiselt jääb mees kõrvalrolli – teda ei mainita palju, ning halvustavalt rõhutatakse, et perenaine on loonud tema enda sünnitatud ilmingud ja olendid ebaloomulikult ja väljaspool abielu.

Mõnes lugulaulus sünnitab perenaine kolm poega: [[Sant, lombakas ja pärispime |sandi, lombaka ja pärispimeda]], kes lasksid [[Maajumala |maajumalassemaajumala]]sse esimese [[Sünnisõnad |sünnisõnadegasünnisõnad]]ega [[nõianool]]e. On muistendeid, mis jutustavad, et Põhjala emand sünnitab [[Üheksa tõve|üheksa poega]], mitmesuguseid nuhtlusi ja valusid. Louheatar on ka [[Hunt |huntidehunt]]ide [[Arhetüüp |ürgema]]. Laulus sünnitab ta hundi:

Põhjalas käib palju kosilasi, aga Louhi on otsustanud anda oma imeilusa tütre naiseks sellele, kes taob talle õnnetoova eseme, [[sampo]]. Louhi tütar, kes on sunnitud valima kahe kosilase vahel, lausub emale Väinämöinenit tahtmata (Kalevala 18: 643-648): <ref name="teine" />

<ref name="esimene">[http://louhi.onego.ru/culture/cult_mis_pohjala.htm Projekt: Louhi - Põhjala mistress. Emand Louhi - anname hea nime tagasi!!! Karjala Vabariigi Louhi rajooni ehtne rahvapidu. ([[vene keel | ru]]:"Проект: Louhi - Mistress Pohjala. Хозяйка Лоухи - вернем доброе имя!!! Оригинальный народный праздник в Лоухском районе Республики Карелия "] Gordin, Sergei. Miss Põhjala - põhja perenaine. ”Mis"Mis Pohjola - Хозяйка Севера”Севера", ([[vene keel]]es)</ref>

* [http://archive.org/stream/kleinereschrifte02grimuoft/kleinereschrifte02grimuoft_djvu.txt Jacob Grimm, ”Über"Über das finnische Epos”Epos", 1845 (”Kleine"Kleine Schriften von Jacob Grimm”Grimm" II)];

* [https://books.google.fi/books Im Medienwandel – Cristoph Schmidt – Google-books, Outi Tuomi-Nikula ”Wäinämöinen"Wäinämöinen als Medienstar Zur Popularisierung des Kalevala-Epos in der finnischen Gegenwartskultur”Gegenwartskultur", lk. 291];

* Моritz Eman, Muinaseepos "Kalevala" põhijoontes ([[vene keel]]es ”" Главные черты из древней эпопеи Калевалы”Калевалы") (Helsingi, 1847);

* [http://www.rulit.me/books/enciklopedicheskij-slovar-read-141260-985.html lõikeid venekeelses tõlkes: Steinthal, ”Das"Das Epos”Epos" (в «Zeitschrift für Völkerpsychologie» V., 1867)];

*Julius Krohn, ”Die"Die Entstehung der einheitlichen Epen im allgemeinen”allgemeinen" («Zeitschrift far Völkerpsychologie», XVIII, 1888);

* Eliel Aspelin, ”Le"Le Folklore en Finlande”Finlande" (”Melusine”"Melusine", 1884, № 3);

* Andrew Lang, ”Custom"Custom and Myth”Myth" (156—179);

* Radloff, 5-nda peatüki ”Proben"Proben der Volkslitteratur der nurdlichen Turk-St ä mmе”mmе" preloog (1885, XXII).

* Julius Krohn, ”Soome"Soome kirjandusajalugu I: "Kalevala"”", [[soome keel]]es ”Suomalaisen"Suomalaisen kirjallisuuden historia I: Kalevala (Helsingi, 1883–1885), vaata ka: Mainovi artikkel: ”Uus"Uus raamat Soome eeposest”eeposest"( mai, 1884); [[vene keel]]es: ”Новая"Новая книга о финском народном эпосе”эпосе" (в ”Ж"Ж. M. H. Пр.”" 1884).

* [[iarchive:bub_gb_Vo1BAAAAYAAJbub gb Vo1BAAAAYAAJ|Der Kalewala oder, Die traditionelle poesie der Finnen; historischkritische studie über den ursprung der grossen nationalen epopöen (1892), Historisch-kritische Studie über der Ursprung der grossen nationalen Epopöen, Dem Andenken Julius Krohn’s gewindet. Domenico Comparetti kogumik, Halle 1892]].