Oskuskeelekorraldus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Oskuskeelekorraldus''' on oskussõnavara ja laiemalt oskuskeele lingvistiline uurimine ning praktiline keeleline töö [[terminoloogia]] heaks. Selline ühe allkeele korraldus on üldise [[keelekorraldus]]e osa. <ref>{{Raamatuviide|autor=Tiiu Erelt|pealkiri=Eesti oskuskeel|aasta=1982|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=135}}</ref>

[[Oskuskeel]]e ja oskussõnavara ehk [[terminoloogia]] teadlikuma arendamisega hakati Eestis tegelema 19. sajandil. Silmapaistva panuse eestikeelse erialasõnavara arendamisel on andnud eesti [[Rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] suurkujud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] ja [[Carl Robert Jakobson]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Rein Kull|pealkiri=Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=53}}</ref>

*Oskuskeeles taotletakse vältida nii terminite mitmetähenduslikkust kui ka samatähenduslike oskussõnade rohkust ehk [[Sünonüümia|sünonüümiatsünonüümia]]t.

Näiteks on majandusalase sõnavara loomine ja korraldamine majandusteadlaste ülesanne. Parimaid tulemusi annab aga tihe koostöö majandus- ja keeleteadlaste vahel. <ref>{{Raamatuviide|autor=Uno Mereste|pealkiri=Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=84–87}}</ref>

Põhitäitjad on [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning teised ministeeriumid, [[Eesti Keele Instituut]], [[Eesti Terminoloogia Ühing]], [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing]], kõrgkoolid. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.valitsus.ee/sites/default/files/contenteditors/arengukavad/eesti_keele_arengukava_2011_2017.pdf|Pealkiri=Eesti keele arengukava 2011–2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.01.2019}}</ref>