Laiend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel| räägib keeleteaduse mõistest; informaatika mõiste kohta vaata [[Failinime laiend]]}}
 
'''Laiend''' on [[lause]]s esinevate [[Fraas|fraasidefraas]]ide [[Fraasi peasõna|peasõnaga]] [[Alistus|alistusseosesalistus]]seoses olev lause mistahes [[Lause kõrvalliikmed|kõrvalliige]], milleks võib olla [[sihitis]], [[öeldistäide]], [[määrus]] või [[täiend]], mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.
 
== Eesti keel ==
Eesti keeles on '''laiend''' [[Alistus|alistusseosealistus]]seose, s.o [[lause moodustaja|moodustaja sõltuvus teisest moodustajast, mõiste. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat moodustajat '''laiendiks'''. Alistusseos seisneb sisulistes piirangutes võimalikule '''laiendile.'''<ref>Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Tartu Ülikool. [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Tartu Ülikool]</ref>
 
Lauses ''Venna raamat on laual'' on [[nimisõnafraas]]i peasõnaks ''raamat'' ning seda täpsustab laiend ''venna''.
 
== Laiendid ==
19. rida:
== Laiendite põhiliigid ==
Põhja ja laiendi seose tiheduse järgi saab eristada kahesuguseid laiendeid:
* [[seotud laiend|seotud laiendid]]id on nii sisuliselt kui ka vormilt konkreetsest põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud ning väljendavad lauses üldiselt sündmuse osalisi. Näiteks: M''a kohtusin '''sõbraga'''.''
* [[tegusõna vabad laiendid|vabad laiendid]] on põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud minimaalselt ning väljendavad lauses üldiselt kohta, aega või asjaolusid. Näiteks: O''lin '''toas''' üksi; Vestlesin '''toas''' sõbraga.''<ref>Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Ülle Viks, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Reet Kasik, Helle Metsalang, 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.</ref>
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Süntaks]]