Turu linnus: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
[[1250]]. aastateks oli Rootsi võim ennast Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud [[Rootsi]] riigiga.
 
[[1280]]. aastatel alustati rootsi sõjameeste poolt kivilinnuse rajamist Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos 1260. aastail rajatud [[Häme linnus]]ega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud [[Viiburi linnus]]ega Lääne-Karjalat. Kastellis sai rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla. XIII sajandi lõpus hakkas piiskop ehitama Aura jõe kaldale, paar kilomeetrit linnusest ülesvoolu toomkirikut. Selle külje alla tekkis väike linn. Linnus ei olnud siiski otseselt mõeldud mitte kiriku ja linna, vaid sadama kaitseks, et kindlustada Soomest kogutud maksuraha ohutut Rootsi toimetamist. Linnuse esimene ehitusetapp arvatakse olevat kestnud u. 1280-1280–[[1310]].<ref>[http://www.muuka.com/finnishpumpkin/castles/turunlinna/turunlinna_fi.html Castles-linnat]</ref>
 
Aastatel [[1284]]-[[1291]] oli Soome hertsog [[Bengt Birgersson]], Rootsi kuninga [[Magnus Aidalukk|Magnus Aidaluku]] (Ladulåsi) vend, kes pantis linnuse ehitustööde rahastamiseks oma Soome valdused.
 
Aastatel [[1302]]–[[1318]], kuningas Magnuse poja, hertsog Waldemar Magnussoni valitsemisajal ehitati kastell ümber hoonetiibadega suurlinnuseks.
[[1463]] on esmakordselt mainitud kirjalikult Turu linnuse eeslinnust.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref>
 
[[1480]]ndatel aastatel lasi Rootsi riigihoidja [[Sten Sture Vanem]] kõrgendada pealinnuse idatorni 2 korruse võrra ja laskis sinna sisustada nn. Sture-kabeli.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref>
 
[[1556]]-[[1563]], Rootsi hilisema kuninga Johann III Turus hertsogina resideerumiseresideerimise ajal ehitati linnust renessansivaimus ümber. Pealinnuse põhjatiiva ülemisele korrusele ehitati uus kuningasaal ja hoovipoolsele küljele uus trepitorn. Eeslinnuse kagunurka, idatiiva külge püstitati [[1568]]-[[1574]] uus ümartorn. Linnusest linna viiva tee äärde istutati puud. Tõenäoliselt oli tegemist Soome esimese alleega.<ref>[http://www.rky.fi/read/asp/r_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1844 Museovirasto]</ref>
 
==Ehitus==
143 607

muudatust