Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks ,  5 kuu eest
P
resümee puudub
[[Mongolite impeerium]] vallutas lõpuks suure osa Hiinast ja moodustas [[Yuani dünastia]], kuid üksnes kindlustas linna staatust tekstiili tootmise keskusena.
 
[[Mingi dünastia]] esimene keiser [[Zhu Yuanzhang]], kes kukutas Yuani dünastia, nimetas linna ümber '''YingtianYingtianiks'''iks, laskis selle üles ehitada ja muutis [[1368]] riigi pealinnaks. Ta laskis püstitada 48 km pikkuse [[Nanjingi linnamüür]]i, [[Mingi palee]] ja valitsushooned. 200 tuhandel töölisel kulus nende tööde lõpetamiseks 21 aastat. Linnamüür on säilinud tänapäevani ja heas korras. See on üks kõige pikemaid linnamüüre Hiinas. Teised kuulsad Mingide-aegsed rajatised olid [[Ming Xialingi mausoleum]] ja [[Portselanitorn]], kuigi viimane hävitati [[Taipingide ülestõus]]u ajal [[19. sajand]]il. Seda võidi teha kas selleks, et vältida vaenlastel linna jälgimist ja tulistamist tornist, või siis ebausklikust hirmust halva [[fengšui]] ees.
 
[[Pilt:Нанкинг-капија.JPG|pisi|[[Zhonghua värav]], Nanjingi linnamüüri lõunavärav ([[14. sajand]])]]
Kolmsada aastat pärast seda, kui Nanjing sai Mingide esimeseks pealinnaks, sai ta ka Mingide viimaseks pealinnaks. Pärast seda, kui Pekingi olid vallutanud [[Li Zicheng]]i mässulised ja pärast seda veel [[mandžud]], kes rajasid [[Qingi dünastia]] ning kui eelviimane Mingidest keiser [[Zhu Youjian]] end [[1644]]. aastal tapnud, krooniti [[Zhu Yousong]] 1644. aasta juunis Nanjingis keisriks. Kuid tema võim ei kestnud kaua. [[1645]]. aasta mais vallutasid mandžud Nanjingist 40 km loodes asuva [[Yangzhou]], misjärel Nanjingi elanikkond demoraliseerus, linnas puhkes stiihiline mäss, keiser põgenes, millele järgnes [[anarhia]], keisripalee rüüstati. [[6. juuni]]l alistus linna jäänud garnison vastupanuta linnale lähenevatele mandžudele. Mandžud sääatsid linna säärasest massimõrvast ja rüüstamisest, mis oli juhtunud Yangzhous, nad üksnes käskisid kõigil Nanjingi elanikel oma juuksed [[pats]]i siduda – sellise soengu kandmine kõigile [[hiinlased|hiinlastele]] [[surmanuhtlus]]e ähvardusel kohustuslik kuni dünastia lõpuni.
 
Qingi dünastia ajal nimetati Nanjingi '''JiangningJiangningiks'''iks. Linnas resideerusresideeris asekeiser. Ka keisrid külastasid linna korduvalt ringsõitudel lõunaprovintsidesse.
 
[[Pilt:Regaining Jinling.jpg|pisi|Kaasaegse kunstniku ettekujutus taipingide ülestõusust (1850–64)]]
[[Esimene oopiumisõda|Esimese oopiumisõja]] ajal vallutasid Jiangningi [[Suurbritannia]] väed. Sõja lõpetas [[1842]] [[Nankingi rahu]].
 
Oopiumisõdade ajal puhkes [[taipingide ülestõus]]. Ülestõusnud vallutasid Nanjingi, muutsid selle oma pealinnaks ja nimetasid '''TianjingTianjingiks'''iks, mis tähendab taevalikku või taeva pealinna. [[1864]] võtsid keisri väed linna tagasi ja korraldasid linlaste seas tapatalgud, milles hukkus sada tuhat linlast. Nimelt oli keiser keelanud oma vägedel allaandmist vastu võtta isikutelt, kes räägivad lõunahiina murret.
 
[[1912]]. aasta jaanuaris puhkes [[Xinhai revolutsioon]], millega kuulutati välja [[Hiina Vabariik]]. Selle esimeseks presidendiks sai [[Sun Yatsen]] ja pealinnaks kuulutati Nanjing. Kuid Qingide dünastia kontrollis endiselt põhjas suuri alasid. Sellepärast sõlmisid revolutsionäärid leppe, millega Suni asemel sai presidendiks [[Yuan Shikai]] ja viimane keiser loobus võimust. Yuan käskis pealinna viia Pekingisse, oma võimubaasile lähemale.