Redaktsioon: 1. aprill 2019, kell 01:38 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust P Tühistati kasutaja 88.196.58.30 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ursus scribens. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. aprill 2019, kell 12:46 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
27. rida: \| järgnev = }} '''"Kalevipoeg"''' on 19. sajandil peamiselt [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i poolt Eesti [[rahvaluule]]aineil koostatud Eesti [[rahvuseepos]]. "Kalevipoega" peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. 40. rida: [[Fail:Kreutzwald-köler.jpg\|pisi\|vasakul\|F. R. Kreutzwald, "Kalevipoja" peamine koostaja]] {{Vaata\|Friedrich Reinhold Kreutzwald}} Pärast Faehlmanni surma [[1850]] jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega [[Virumaa]]lt pärit ja [[Tartu Ülikool]]is õppinud [[Võru]] [[arst\|linnaarst]] [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas [[regivärss~~\|regivärssi~~]]i. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "[[Kalevala]]" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga [[regivärss\|regivärsilise]] vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem [[lüürika\|lüüriline]] kui [[eepika\|eepiline]]. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku [[faabula]]t. Kreutzwald püüdis põimida nad üheks tervikuks, kasutades selleks regivärssi meenutavaid värsse. Kreutzwaldi abistasid ka baltisaksa arst ja folklorist [[Georg Julius von Schultz]] ning maamõõtja [[Johan Lagos]].<ref name="jiWqi" /> ===Ilmumine=== 62. rida: Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune [[Toompea]]. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest [[Ülemiste järv]]. [[Pilt:Kalevipoeg_(Glehni_park)_01.jpg\|~~200px\|thumb~~pisi\|Kalevipoja kuju [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa\|Nõmme]]l [[Glehni park\|Glehni pargis]]]] Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. 94. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="snnFO">{{Netiviide \|URL=http://maatundmine.estinst.ee/kohad/kuremae/73-kalevipoeg-ja-kalevipoeg/ \|Pealkiri=Kalevipoeg ja ~~„Kalevipoeg“~~"Kalevipoeg" \|Väljaanne=Eestimaa Looduslikud Pühapaigad \|Väljaandja=[[Eesti Instituut]] \|Kasutatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="kdP6l">{{Netiviide \|URL=https://tartu.postimees.ee/4342347/setu-rahvuseepos-ilmus-piduliku-raamatuna \|Pealkiri=Setu rahvuseepos ilmus piduliku raamatuna \|Autor=Raimu Hanson \|Väljaanne=[[Postimees]] \|Aeg=13. detsember 2013 \|Kasutatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="bUua1">{{Netiviide \|URL=https://arhiiv.err.ee/vaata/keelesaade-keelesaade-kalevipoeg-inglise-keeles \|Pealkiri=Keelesaade: KEELESAADE. Kalevipoeg inglise keeles \|Väljaanne=ERR arhiiv \|Väljaandja=[[ERR]] \|Aeg=18. detsember 2011 \|Kasutatud=2. september 2018}}</ref>

Kalevipoeg: erinevus redaktsioonide vahel