Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 22 baiti, 4 kuu eest
P
pisitoimetamine
{{See artikkel| räägib jumalannast; kaitsevaimu kohta vaata artiklit [[Iuno (kaitsevaim)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Juno (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Denarius-Julia Soaemias-RIC 0237.jpg|thumbpisi|''IVNO REGINA'' (Kuninganna Juno) mündil]]
'''Juno''' (''Iuno'') oli Vana-Itaalia, eriti [[vanarooma mütoloogia|vanarooma]] [[abielu]] ja [[sünnitus]]e [[jumalanna]].
 
Algselt personifitseeris ta ka [[naine|naise]] sisimat olemust ning igal naisel oli oma isiklik [[kaitsevaim]] ja viljakuse kehastus ''[[Iuno (kaitsevaim)|iuno]]'' (mitmus ''iunones''), nagu meestel ''[[genius]]''.
 
Juba esiajal peeti teda suureks jumalannaks. Teda austati pulmade ja abielu jumalannana (Juno, '''Iuga''', '''Pronuba''') ja sünnituse jumalannana ('''Iuno Lucina'''). Kultuse keskus oli [[Latium]] ja [[Rooma]].
 
Iga kuu esimene päev [[kalendid]] ([[Noorkuu (Kuu faas)|noorkuu]] päev) oli pühendatud Junole ning sel päeval lausuti noorkuud Junoga siduv vormel. Sel päeval pühitseti sisse kõik tema templid Roomas.
 
Kui ta ajaloolisel ajal samastati [[vanakreeka mütoloogia|vanakreeka]] jumalanna [[Hera]]ga ning võttis üle tolle rolli, hakati teda pidama [[Jupiter (jumal)|Jupiter]]i abikaasaks ning jumalate kuningannaks. See samastamine toimus arvatavasti [[etruski mütoloogia|etruski]] mõjul. Etruskidel vastas Junole [[Uni (jumalanna)|Uni]].
 
Nimi arvatakse olevat sufiksi ''-on'' abil tuletatud juure ''iuven-'' 'noor' (sõnas ''iuvenis'' 'noor') lühenenud kujust ''iun-'', mis esineb ka sõnades ''iunix'' 'lehmmullikas' ja ''iunior'' 'noorem'.<ref>[[Yves Bonnefoy]], [[Wendy Doniger]]. ''Roman and European Mythologies'', lk 130. [http://books.google.com/books?id=GkCe6oEmN4sC&pg=PA130&dq=juno+etymologie&hl=et&ei=erZSTNKRDNSfOI3rrZ4O&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CCUQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false Google Books]</ref>.
 
Juno vanemad olid [[Saturnus]] ja [[Ops]].
Juno tähtsaim püha oli Roomas ''[[Matronalia]]'' [[1. märts]]il. ''[[Nonae Caprotinae]]'' oli [[7. juuli]]l.
 
Juno kultuse eest vastutasid Jupiteri preester ''[[flamen dialis]]'' ja tema abikaasa ''[[flaminica]]''. Juno ohvriloom oli valge lehm.
 
[[Juuni]]kuu nimi tuleneb arvatavasti Juno nimest.
 
Väljaspool Roomat esines Juno kultust muu hulgas [[Teanum Sidicinum]]is, [[Aesernia]]s, [[Lanuvium]]is, [[Gabii]]s, [[Veii]]s ja [[Perusia]]s. Ta oli mitme itaalikute ja etruskide linna kaitsejumalus. Mitmes Kesk-Itaalia linnas oli Juno tähtsaim jumalus, näiteks [[latiinid]]e linnas [[Lanuvium]]is, kus tal oli lisanimi '''Sospita'''. Seal kujutati teda piigi ja kilbiga, terava otsaga kingadega ning tema püha looma kitse nahaga üle selja ning pea.
 
Sabiinide jumalanna Juno Curitis kanti [[Juno Quiritis]]e nime all üle ka Rooma.
 
Sageli samastatakse Junot ikonograafias [[Isis]]ega.
 
Mõnikord viiakse ka [[valentinipäev]]a traditsioon tagasi ühele Juno tähtpäevadest: [[14. veebruar]]il toodi Junole õieohvrit.
 
== Ikonograafia ==
Ikonograafia võeti üle [[Hera]] ikonograafiast.
 
Juno [[tunnus|atribuudiks]] on sageli [[paabulind]], eriti [[barokk]]-kunstis.
 
Nelja [[element (stiihia)|elemendi]] rühmas sümboliseerib Juno sageli [[õhk (element)|õhk]]u.
 
* [[Werner Eisenhut]]. ''Iuno''. – ''Der Kleine Pauly'', kd 2, 1967, vg 1563–1568.
* E. u. V. Clain-Stefanelli. ''Das grosse Buch der Münzen und Medaillen'', Battenberg Verlag Augsburg 1991, lk 47, ISBN 3-89441-006-X
 
== Välislingid ==
 
{{Antiik-Rooma mütoloogia ja religioon}}
 
[[Kategooria:Vanarooma mütoloogia]]
[[Kategooria:Rooma jumalad]]
73 120

muudatust