Evangeelium: erinevus redaktsioonide vahel

[[FilePilt:P52 recto.jpg|thumbpisi|174px|right|<center>II]]

'''Evangeelium''' on rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum (kreeka εὐαγγέλιον, euangelion; eu- "hea", -angelion "sõnum"), mida kasutatakse [[Uus Testament|Uue testamendi]] 4 esimese raamatu üldnimetusena.

Sõna "evangeelium" tähistas antiikaegses maailmas kuninga (keisri) kuulutust iseenda kohta. Hellenistlikus Rooma riigis valitsejate poliitilisi ja isiklikke teadaandeid võidi tähistada sõnaga εὐαγγέλια. See seob evangeeliumi mõiste hellenistliku aja [[keisrikultus]]<nowiki/>ega. Kreeka ja Rooma alal oli see mõistetav keisri ja juudi aladel Jumala evangeeliumina.

[[Algkristlus]]<nowiki/>e ajal ei räägitud mõne lõigule viitamisel evangeeliumist kui kirjandusliigist. Markuse teksti alguses (u 70 m.a.j) on viidatud sõnale ''euangelion'' (Mk 1:15 ''Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!'') ning siin ei mõelda kirjandusliiki.

Noomen εὐαγγέλιον esineb [[Uus Testament|Uues Testamendis]] 76 korda. Sellest 60 korda [[Paulus]]<nowiki/>el. Kuna Pauluse kirjad on UT vanimad teosed, siis esindab pauluslik sõnakasutus evangeeliumi mõiste üsna algset sisu.

Uue Testamendi evangeeliumide sisuks on [[Jeesus]]<nowiki/>e sündmus (elu ja surma lugu, tema õpetused). Need evangeeliumid on järgmised:

On ka mitmeid teisi [[apokrüüf]]ilisi evangeeliume, mis ei kuulu Uude Testamenti. Tuntuim neist on [[Tooma evangeelium]].