Ernest Hemingway: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Ernest Hemingway 1923 passport photo.TIF.jpg|pisi|Ernest Hemingway, 1923]]
[[Pilt:Ernest Hemingway Signature.svg|border|180px
'''Ernest Miller Hemingway''' ([[21. juuli]] [[1899]] [[Oak Park]], [[Illinois]] – [[2. juuli]] [[1961]] [[Ketchum]], [[Idaho]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik, üks 20. sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Peale kuulsate raamatute on Hemingway tuntud ka oma seikleva ja mitmekesise eluviisi poolest.
Hemingway oli nn [[Kadunud sugupõlv|
Hemingway loomingu põhiteemad olid surm ja vägivald. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] õudusi.
16. rida ⟶ 15. rida:
Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse dokumendid annavad tunnistust, et Hemingway tegi koostööd [[KGB]]-ga. Hemingway toimiku kohaselt oli tema agendinimi Argo ja oma abi pakkus mees KGB-le ise. "Ta avaldas korduvalt soovi meid aidata," öeldakse Hemingway toimikus. Julgeolekuteenistuse kaastööliseks värvati Hemingway 1941. aastal, enne oma Hiina reisi. 1940-ndate lõpul teatasid venelased aga, et ei vaja enam ta teeneid. "Ta ei pakkunud mingit poliitilist informatsiooni," põhjendatakse koostöö lõpetamist.<ref>[http://www.guardian.co.uk/books/2009/jul/09/hemingway-failed-kgb-spy Hemingway revealed as failed KGB spy]</ref>
Hemingway lõpetas oma elu enesetapuga. Põhjuseks võib pidada [[depressioon]]i, mis tulenes [[alkoholism
==Elulugu==
24. rida ⟶ 23. rida:
Kui Hemingway oli kuuene, suri ta vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt.
Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis Hemingway Chicagos ja suved Beari järve ääres.
Juba noorena tundis Hemingway huvi relvade ja jahtimise vastu. 12. sünnipäevaks kingiti Hemingwayle tema esimene tulirelv. Täiskasvanuks saades tema jahihuvi säilis ning 1954. aastaks oli temast saanud professionaalne jahtija. Kohalik pargivaht tegi Henmingwayst oma elupiirkonna eest vastutavaks isikuks, edutades ta ülem pargivahiks. Eriti edukas oli ta kalapüügis.
Hariduse omandas Hemingway Oak Parki ja River Foresti keskkoolis. Ta oli väga tugev [[inglise keel]]es, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Hemingway keskkooli aastaraamatus oli tema kohta kirjutatud nõnda: "Ei leidu kedagi, kes oleks nutikam kui Ernie."
32. rida ⟶ 31. rida:
Pärast kooli lõpetamist ei läinud Hemingway kolledžisse, vaid soovis selle asemel kirjutada või sõjaväkke astuda. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehes Kansas City Star. Tema töö oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. (Õe Marcelline’i sõnul oli tema ülesanne kirjutada tulekahjudest, kaklustest, matustest ja kõigest muust tähtsusetust teistele, kogenumatele reporteritele.)
Hemingway tahtis väga [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] osa võtta, kuid vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine ebatõenäoline. Sellegipoolest võttis [[Punane Rist]] ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele.
Niipea kui Hemingway [[Milano]]sse jõudis, plahvatas terve laskemoona vabrik. Tema algatusel korjati surnukehad kokku ja kanti surnukambrisse.
44. rida ⟶ 43. rida:
[[1920]]. aasta sügisel kohtas Hemingway noort Hadley Richardsoni, kellega hiljem abiellus. Lisaks kohtas ta kirjanikku Sherwood Andersoni, kes veenis teda [[Pariis]]i minema oma kirjanduslikke püüdlusi ellu viima.
[[1921]]. aasta sügisel sõitis Hemingway oma naisega Pariisi, kus ta tutvus mõjuka seltskonnaga (nende seas olid ka [[Ezra Pound]], [[Gertrude Stein]] ja [[Francis Scott Fitzgerald]]). Seda aega kajastab teos "[[Pidu sinus eneses]]". Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "[[Ja päike tõuseb]]".
[[1927]]. aastal lahutas Hemingway Hadleyst ja abiellus Arkansase rikka maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga.
52. rida ⟶ 51. rida:
Hemingway oli abielus kokku neli korda.
Hemingway võttis osa Hispaania kodusõjast. Pärast selle lõppu asus ta elama Kuubasse Havanna lähedale. 1954. aastal nomineeriti teda [[Nobeli kirjanduspreemia|Nobeli kirjandusauhinna]]
== Looming ==
[[Pilt:Ernest Hemingway 1950.jpg|
===Romaanid===
*''The Torrents of Spring'' (1926)
126. rida ⟶ 125. rida:
* [[Jaak Rähesoo]], "Hemingway esteetilisest ja eetilisest ideaalist" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1968]], nr 6, lk 914–930
* [[Jaan Kaplinski]], "[[Tammsaare]] ja Hemingway" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1977]] nr 7, lk 1189–98; ka Kaplinski raamatutes "Võimaluste võimalikkus" [[1997]] ja "Kõik on ime" [[2004]]
* [[Virginia Woolf]], "Esseed", tõlkinud [[Malle Talvet
* [[Neeme Raud]],[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/07/21/kultuur.htm#viies "Kirjanik, kes armastas Aafrikas lõvisid küttida"] (Postimees 21.7.1999, lk 14)
* [[Mari Peegel]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453917 Surm Venezias Hemingway moodi] EPL, 3. jaanuar 2009
138. rida ⟶ 137. rida:
{{vikitsitaat}}
{{JÄRJESTA:Hemingway, Ernest}}▼
{{NobelKirjandus}}
▲{{JÄRJESTA:Hemingway, Ernest}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Vabasurmad]]
| |||