Redaktsioon: 21. mai 2018, kell 22:23 redigeeri Miacek (arutelu \| kaastöö) 2276 muudatust →‎Mood: pilte ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. aprill 2019, kell 10:43 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
4. rida: ==Ajalugu== Emo sai algse vormi [[Washington]]is aastal [[1985]]. Žanri algatajaks loetakse [[Guy Picotto]]t ([[Rites of Spring]]) ja [[~~Ian MacKaye\|~~Ian MacKaye]]'d ([[Embrace]]). Nende mõlema asutatud bändid püsisid koos küll vähe aega, aga siiski panid nad aluse Washingtoni algsele emoskeenele, millest said mõjutatud paljud. Bände hakati kutsuma ''emotional hardcore''<nowiki>'</nowiki>iks ilmselt just asjaolu tõttu, et nad olid laval üliemotsionaalsed ning laulusõnad olid rohkem individualistliku suunaga. Nagu võiski arvata, levis uus asi [[USA\|USA-s]] ka teistesse linnadesse peale Washingtoni, kus osati ''hardcore punk''<nowiki>'</nowiki>i hinnata. Uus värske suund, millel nimeks emo, oli olemas ja sellega eksperimenteeriti. Aastat [[1991]] võib lugeda emo alaliigi ''[[screamo]]'' sünniaastaks ja selle stiili alusepanijaks bändi, millel nimeks [[Heroin]]. Screamo-bändid võtsid enda mõjutused Washingtoni algsetelt emobändidelt, mis olid 1990ndate alguseks juba paljuski laiali läinud ning tegid nende stiili veel kaootilisemaks ja emotsionaalsemaks. 1990ndate alguses sai Ian MacKaye' ja Guy Picotto uus bänd [[Fugazi]] ja [[Dischord Records]] järjest populaarsemaks ''[[indie rock]]''<nowiki>'</nowiki>i bändide seas ning emo hakati kombineerima ''indie rock''<nowiki>'</nowiki>iga, mille tagajärjel see muutus meloodilisemaks. Sajandivahetuse ajaks oli emostiil saanud ülemaailmse tähelepanu osaliseks. Kuna enamik emobände olid väga antikommertslikud, siis üritasid mõned bändid oma seosed emoga kaotada. Näiteks [[Sunny Day Real Estate]] liikus oma muusikaga rohkem progressiivse roki suunas, [[Jejune]], [[The Get Up Kids]] ja [[The Promise Ring]] läksid järgnevate albumitega rohkem ''[[soft-rock]]''<nowiki>'</nowiki> rada. Kuna aga emo maine jäi enamikule neist bändidest külge, siis on tekkinud palju arusaamatusi, kust jookseb piir emo ja muu sarnase muusika vahel. 14. rida: ==Subkultuur== ===Mood=== [[~~File~~Pilt:Live-pg.99.jpg\|~~thumb\|right~~pisi\|Rühm emosid.]] Emo subkultuurist rääkides räägitakse tihti ka sinna juurde kuuluvast [[mood\|moest]]. Emo välimuse [[stereotüüp]] – liiga kitsas sviiter, pisut väljakasvanud sassis soeng, paksude raamidega prillid. Enamasti mitte puhtad, segunenud pruunikates toonides värvid, retrostiilis kitsas ning kulunud logoga T-särk ja harilikust kulunumad teksapüksid. Emostiili kohta on öeldud tihtipeale, et see on mood, mis taotleb täiesti mittemoekas olemist. Seda eriti 1990. aastate keskpaigas, mil emomood oli täielik vastand kõigele sellele, mis noorte seas populaarne oli. Emosoeng kui selline sai laiemale avalikkusele tuntuks [[Refused~~\|Refusedi~~]]i videost ~~„New~~"New ~~Noise”~~Noise" aastal [[1998]]. Bändi kolmel liikmel oli seal siis mustaks värvitud ja silmini ulatuvad juuksed. Nimetatud soeng sai väga populaarseks ning sellest tehti mitmesuguseid variatsioone. Kuna emoskeene on väga isemeisterdamisele ([[Do it yourself\|DIY-le]]) orienteeritud, teeb emosoengu kandja selle endale enamasti ise või laseb sõbral teha. 32. rida: ==Avalik arvamus== [[~~Image~~Pilt:Emo fashion kid.png\|~~thumb~~pisi\|150px~~\|right~~\|Emo-stereotüüp kujutatud ameerikalikus märgistiilis, sõnum särgil on paroodiline kompott eri emobändide nimedest]] Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga. 72. rida: * [http://www.rarevinyl.net/punk04.htm Punk & Hardcore] * [http://www.fourfa.com/styles/emo.htm ''Emo''-stiil] [[Kategooria:Subkultuurid]] [[Kategooria:Punk]]

Emo: erinevus redaktsioonide vahel