Nancy lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Verner Ant (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
'''Nancy lahing''' [[5. jaanuar]]<nowiki/>il [[1477]] oli viimane ja otsustav lahing [[Burgundia sõjad|Burgundia sõdades]]. Lahingus olid vastamisi [[Burgundia hertsog]] [[Charles Südi]] väed [[Lorraine]]’i (Lotringi) hertsog René II ja [[Šveitsi Konföderatsioon|Šveitsi Konföderatsiooni]]i vägede vastu. Charles Südi kogu vägi hukkus ja tema enda laip leiti alles kolm päeva hiljem.
[[Fail:MULO-Charles the Bold corpse.jpg|pisi|Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houri 1862.]]
Charles Südi piiras 2000-8000 mehega Lorraine’i hertsogkonna pealinna [[Nancy]]’t, mille ta tahtis karmidele talveoludele vaatamata kiiresti vallutada, sest teadis, et Lorraine’i hertsog kogub ta selja taga vägesid. Hertsog Rene oligi kogunud 10 000-12 000 meest, kellega liitusid veel 8000-10 000 Šveitsi sõdurit, ühendarmee liikus pealinn Nancy alla, kuhu jõuti 5.jaanuari varahommikul. Charles Südi sai viimasel hetkel sellest teada ning seadis oma väed tugevasse kaitsepositsiooni oma tavapärase lahinguplaani kohaselt – jalavägi moodustas keskele peakolonni, mille ees oli kuni 30 välikahuri positsiooni ning mõlemal tiival ratsaväeüksused. Ehkki ilmaolud olid äärmiselt rasked – sadas tihedat lund, tegi vastaspool enne lahingut korralikult luuret ning adus, et otserünnak oleks vaatamata suurele ülekaalule äärmiselt ohvriterohke. Väejuhid otsustasid saata šveitslaste 7000 jala- ja 2000 ratsaväelast rünnakule paremalt tiivalt ning peajõuna 8000 jalaväelase ja 1300 ratsaväelasega rünnata vasakult tiivalt haarates, tehes panuse sellele, et kehvades tingimustes burgundlased seda ei näegi. Manööver õigustas ennast, sest pealöögijõud marssisid märkamatult vasakult tiivalt Charles Südi vägede selja taha.
Šveitslased alustasid allamäge rünnakut kaitses olevate burgundlaste vastu. Charles’i kahurid osutusid täiesti kasututeks, kuna nende suuet ei suudetud vajaliku kõrguseni tõsta, mistõttu esimene ja otsustav kogupauk surmas vaid kaks ründajat. Arvuline ülekaal võimaldas rünnata burgundlaste keskset peakolonni, viimaste vasak tiib löödi puruks ja koos suurtükiväega taganema. Suures arvulises vähemuses lõi peagi kogu Burgundia vägi vankuma ja pöördus põgenema. Charles üritas vägesid asjata korrastada, sattus oma staabiga lahingukeerisesse ning raiuti tõenäoliselt šveitslasest hellebardisti poolt surnuks. Enamus burgundlastest hukkus massilise põgenemisele järgnenud ühepoolses tapatalgus, pääses vaid mõni üksik. Burgundia hertsog Charles Südi keha otsiti laipade seast kolm päeva, enne kui see moonutatult leiti ja tuvastati.