Erinevus lehekülje "Valgejõe" redaktsioonide vahel

Lisatud 1198 baiti ,  1 aasta eest
P (pisitoim)
=== Esmamainimine ===
 
1290. aasta 20. septembril laiendas Taani kuningas Erik Menved <ref>Rigsarkivet (DK), Ny Kronologisk Række no. 96-c.</ref>Ojamaa Roma kloostri tsistertslastele Kolga abikloostri ümbruses kuulunud valdusi, nimetades teiste seas ka Witena ehk Valgejõe küla.
 
Valgejõe küla asus alul tänases Vanakülas. Ilmselt 17. sajandi hakul nihkus küla kese mõni kilomeeter lõuna poole Tallinn-Narva tee koolmekoha ja kõrtsi ümbrusse. Vanaküla põhjaosast eraldusid aga Parksi ja Nõmmeveski. Asudes Harju ja Virumaa maakondade ajaloolisel rajal on sealsed kihelkondade, mõisate ja kohalike valitsuste piirid pidevalt muutunud. Alates 1939. aast vallereformiastvallareformist, mil maakonnapiir nihkus mõni kilomeeter itta, on aga Valgejõe, Vanaküla ja Parksi ala liikunud eri haldusüksuste vahel alati üheskoos. See on loonud aluse ajalooliseValgejõe-Vanaküla-Parksi kolmküla kujunemiseks. Kolme küla esmamainimist tähistav kivi pandi Valgejõe külla 1992. aastal. Kirjad raius kivisse Andres Allmägi Parksist.
 
=== Kõrts ja metskond ===
Kohe pärast Kolga mõisa omaniku Pontus De la Gardie’ surma korraldas tema sugulane kapten Johan de la Blanque <ref>Allan Alaküla, White Spot in White Rivers History - Adventures of Captain De La Blanque in French, Swedish and Polish Courts, Revue Histoire Nordique n° 24 (2017) , p 249 - 258</ref>mõisa revisjoni, kus on 1585. aasta 9. detsembril kuupäevaga Witenå kõrtsi rendilepingu ärakiri. Viimane kõrtsmik Jaaska Viikmann sulges joogiäri 19. sajandi lõpul. 20. sajandi algul hoidsid sama kohta Kolga majoraatmõisa metsaülemad, hiljem Valgejõe metskond. Alates 2014. aastast tegutseb sel kohal Valgejõe Veinivilla.
 
=== Läsna-Valgejõe lahing <ref>{{Netiviide|Autor=Kalle Kroon|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4sna-Valgej%C3%B5e_lahing|Pealkiri=Läsna-Valgejõe lahing|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>Põhjasõjas ===
=== Läsna-Valgejõe lahing Põhjasõjas ===
1704. aasta 16. juunil lõid 5000 Vene ratsa- ja 1000 jalaväelast polkovnik Karl Evald von Rönne juhtimisel Valgejõe (Wittenah) kindlustatud positsioonilt põgenema 1400 Rootsi ratsaväelast, keda juhtis kindral-major Anton von Schlippenbach. Vene poolel hukkus 100, Rootsil 60 meest. Vene vangi langes u 50 Rootsi ratsaväelast, sh Eestimaa aadlilipkonna ülem ooberst Fritz Wachtmeister (pildil). Vene langenud on maetud rahvapärimuse järgi vanast sillast paarsada meetrit Tallinna pool asuvale Venemäele.
 
=== Valgejõe lahing<ref>{{Netiviide|Autor=Allan Alaküla|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%B5e_lahing|Pealkiri=Valgejõe lahing|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=2018|Kasutatud=}}</ref> Vabadussõjas ===
=== Valgejõe lahing Vabadussõjas ===
1918. aasta 22.–24. detsember. Taganesid Eesti rahvaväe 4. ja 5. polgu üksused ning peale tungisid enamjaolt eestlastest ja soomlastest koosnenud Tallinna (Reveli) kommunistliku kütipolgu võitlejad ja madrusesalk. Rahvaväes osales 234 meest, 2 langes. Punastel sai 1 mees haavata. Lahingut mälestav kivi (autor Andres Allmägi) pandi sündmuspaigale selle 100. aastapäeval.
 
=== Sild ja piir ===
Tee Tallinnast Narva käis Valgejõe küla kaudu vähemalt 17. sajandi lõpust. Kuigi rahvapärimuse järgi oli viie võlviga sild siin juba Rootsi ajast, märgiti maakondade ja mõisate piiriks olnud sild paberile esmakordselt siiski 1784. aasta Revali (Tallinna) ja Wesenbergi (Rakvere) kreiside piirikaardil<ref>{{Netiviide|Autor=Rahvusarhiiv|URL=http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=1871&_xr=eNpVkWFuwyAMhe%252FCAToMITHsV08SocRNkZrQEdpJnXr3kcTtsl%252FA%252B3g2fngH7ic4%252BekdNNtudoBOjP76MZNP3fnY3%252F3UUS8WopzoEvlMfXtKcVy0yglAKVcs%252F3COL2jVG96mkNvR5%252B68KgUuq3WiD0PI4cFdWK%252BdmL%252Fbi8%252FLobzJ2IPCqjI7FidmyhxQITTMJvrv01hL2LG9zyLiq2b39gEbtdTYAFa1lrXdX9tKAPfG2mhjwBoNYBse%252FRG3iEpqsGZgnLiPsSfmlzBnHvhrP3hBVz8QS4qlOabMcSU6UaLyKzzFxU%252FDjR2lGZV7z%252BcvsGqFFg%253D%253D|Pealkiri=Geometrische Delineation der Wesenbergschen und Revalschen Kreis Grenze.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Võlvidega silla kõrvale 1914. aastal ehitatud silla õhkisid taganevad sakslased 1944. aasta septembris. Mitme ajutise lahenduse järel taastati betoonsild 1957. aastal. Tallinna olümpiaregatiks rajatud uus teelõik suunas 1981. aastast suurema liikluse külakeskmest lõuna pool asuvale trassile.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja