August Englas: erinevus redaktsioonide vahel

{{Medal|bgcolor="gold"kuld| Kuld || [[19541953. aasta maailmameistrivõistlused maadluses|19541953]] || [[poolraskekaal]]}}

{{Medal|bgcolor="gold"kuld| Kuld || [[19491950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|19491950]] || poolraskekaal}}

{{Medal|bgcolor="gold"kuld| Kuld || [[19501951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadlusesklassikalises maadluses|19501951]] || poolraskekaal}}

{{Medal|bgcolor="gold"kuld| Kuld || [[19511953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadlusesklassikalises maadluses|19511953]] || poolraskekaal}}

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] läbis ta [[Punaarmee]]s, osales [[kuulipildur]]ina [[Saaremaa]] veristes lahingutes ja [[Kuramaa kott|Kuramaa koti]] likvideerimises, sai kaks korda haavata ja teenis [[vaprus]]e eest mitu autasu.<ref name="lk244" />

== [[1947]] ==

Englas alustas maadlustreeninguid Kalevis [[Edgar Puusepp|Edgar Puusepa]] ja [[Boris Sülluste]] juhendamisel.<ref name="lk244" />

== [[1948]] ==

Englas tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusstiilis.<ref>Koik name="rhVh8"1996: 323</ref>

Ta paistis silma spordiühingutevahelisel raskejõustikumatšil, mille Kalev võitis, ja osales [[Baltimaad]]e I spartakiaadil [[Riia]]s, kus Eesti jäi kehva ettevalmistuse tõttu teiseks (Läti 36 punkti, Eesti 35). Englas kaotas napilt NSV Liidu meistrile A. Abolinšile.<ref>Koik name="x7API"1996: 205</ref>

NSV Liidu meistrivõistlustel tuli Englas [[Kreeka-Rooma maadlus]]es üheksandaks ([[Johannes Kotkas]] [[raskekaal]]us võitis) ja [[vabamaadlus]]es neljandaks ([[Juhan Looaru]] kuld, Johannes Kotkas hõbe, [[Boris Meos]] pronks, lisaks said eestlased kolm neljandat ja ühe viienda koha).<ref>Koik name="40wfg"1996: 206</ref>

== [[1949]] ==

NSV Liidu meistrivõistlused mõlemas maadlusstiilis peeti samal ajal. Englas valis vabamaadluse. Kindel favoriit oli [[Tbilisi]] maadleja [[Vladimir Matškaljan]], kes oli noorpõlves Kreeka-Rooma maadleja, kuid polnud suutnud tippu tõusta. Kui NSV Liidus hakati vabamaadlust harrastama, leidis Matškaljan endale õige ala. Ta oli juba neljakordne NSV Liidu tšempion. Ent Englas võitis 8 kohtumisest 5 seljaga ja 3 punktidega, sealhulgas sai Matškaljani üle viimases voorus suure punktivõidu, ning tuli NSV Liidu meistriks. Johannes Kotkas sai Kreeka-Rooma maadluses hõbeda ja Juhan Looaru vabamaadluses pronksi.<ref>Koik name="jGdKr"1996: 206–207</ref>

Suvel võitis Englas [[Budapest]]is ülemaailmse noorsoofestivali raames toimunud X rahvusvahelised üliõpilasmängud Kreeka-Rooma maadluses.<ref>Koik name="wxMj6"1996: 207</ref>

== [[1950]] ==

Maadlusaeg lühenes 20 minutilt 15 minutile.<ref name="lk209">Koik 1996: 209</ref>

Englas kaitses vabamaadluses NSV Liidu meistritiitlit. Need olid üldse eestlastele õnnelikud meistrivõistlused: [[Kärbeskaal (maadlus)|kärbeskaal]]us said eestlased Juhan Looaru ja Boris Meos koguni kaksikvõidu, [[kergekaal]]us sai [[Elmar Runge]] hõbemedali. Kreeka-Rooma maadluses lisandusid Johannes Kotka kuld ja [[Helmut Puur]]i pronks.<ref name="lk209" />

II Baltimaade spartakiaadil [[Vilnius]]es võitis Eesti [[Leedu]] 8:0 ja [[Läti]] 6:2.<ref>Koik name="vrfjr"1996: 327</ref>

== [[1951]] ==

August Englasest sai ainus eesti maadleja, kes on tulnud NSV Liidu meistriks samal aastal mõlemas maadlusstiilis. Kreeka-Rooma maadluses tuli meistriks ka Johannes Kotkas; Helmut Puur sai pronksi. Vabamaadluses saavutas pronksi Boris Meos.<ref name="lk209" />

NSV Liidu esinduskoondis koos Englase ja Kotkaga alistas kahel korral Budapestis [[Ungari]] 8:0. Samuti võitis Englas rahvusvahelised noorsoomängud [[Berliin]]is.<ref name="lk209" />

Kolmanda Eesti maadlejana Johannes Kotka ja Edgar Puusepa järel sai August Englas NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetuse.<ref name="lk209" />

== [[1952]] ==

Englas tuli Eesti meistriks nii Kreeka-Rooma (poolraskekaalus) kui ka vabamaadluses (raskekaalus). Harukordne saavutus!<ref>Koik name="OQ6GE"1996: 324–325</ref>

NSV Liidu koondis, kuhu kuulusid ka August Englas ja Elmar Runge, saavutas ülekaaluka võidu kolmikmaavõitlusel nii [[Saksa DV]] kui ka Ungari üle.<ref>Koik name="jVj1g"1996: 209–210</ref>

Erilisi küsimusi ei tekitanud Englase valimine koondisse mõlemas maadlusviisis.<ref name="lk210">Koik 1996: 210</ref>

Selgus, et enam-vähem võrdsed on neli meest: rootslane [[Wiking Palm]], ameeriklane [[Henry Wittenberg]], türklane [[Adil Atan]] ja Englas.<ref name="lk210" />

I ring. Englas–Atan 2:1, Palm–[[Kevin Coote]] ([[Austraalia]]) 3:0, Wittenberg–Padron ([[Venezuela]]) 1.30.<ref name="lk210" />

II ring. Englas–Sayed Jadavi ([[India]]) 0.50, Palm–Padron 2.15, Wittenberg–[[Willy Lardon]] ([[Šveits]]) 0.50, Atan–[[Max Leichter]] ([[Saksamaa]]) 0.42.<ref name="lk210" />

III ring. Englas–Leichter 3.47, Atan–[[Jacob Theron]] ([[Lõuna-Aafrika Liit]]) 11.55, Palm–Wittenberg 2:1.<ref name="lk210" />

IV ringi jõudsid viis meest. Atan loositi vabaks. Englas–Wittenberg 1:2, Palm–[[Abbas Zandi]] ([[Iraan]]) 2:1.<ref name="lk210" />

V ring. Englas–Palm 1:2, Wittenberg–Atan 9.14.<ref name="lk210" />

VI ring. Palm–Atan 2:1.<ref name="lk210" />

Englase halva esinemise tõttu maadles Kreeka-Rooma stiilis NSV Liidu eest varuvõistleja grusiin [[Šalva Tšihladze]], kes saigi hõbemedali.<ref>Teemägi name="pWD7v"1997: 92</ref>

[[Tallinn]]as toimunud III Baltimaade spartakiaadil võitis Eesti nii Läti kui ka Leedu 8:0.<ref name="lk212">Koik 1996: 212</ref>

NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses [[Bakuu]]s tuli Englas juba 4. korda järjest NSV Liidu meistriks. (Kreeka-Rooma maadluses võitis [[Jerevan]]is Kotkas.)<ref name="lk212" />

== [[1953]] ==

Englas tuli NSV Liidu meistriks Kreeka-Rooma maadluses nagu Kotkaski. Mõlemad pääsesid maailmameistrivõistlustele [[Napoli]]sse. Tbilisis läks vabamaadluses ka väga hästi: Elmar Runge tuli meistriks, [[Arvo Mõttus]] hõbedale, [[Sergei Kaškin]] ja [[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]] pronksile, Helmut Puur neljandaks.<ref name="lk214">Koik 1996: 214</ref>

Maailmameistrivõistlustel Napolis seljatas Englas avaringis [[Adelmo Bulgarelli]] ([[Itaalia]]), teises võitis punktidega olümpiavõitja [[Kelpo Gröndahl]]i ([[Soome]]), kolmandas kaotas punktidega [[Karl-Erik Nilsson]]ile ([[Rootsi]]) ja neljandas seljatas [[Kurt Rusterholz]]i ([[Šveits]]). Üllatuslikult polnudki vaja rohkem maadelda: kuna Nilsson kaotas Gröndahlile punktidega ja välja langes, oli Englas maailmameister soomlase ja šveitslase ees (hõbedakohtumise võitis Gröndahl punktidega). Kotkas sai Napolist hõbemedali.<ref>Koik name="2LLGz"1996: 214–215</ref>

Englas võitis ka I rahvusvahelised noorsoomängud [[Bukarest]]is. Elmar Runge tuli sealsamas teiseks.<ref name="lk216">Koik 1996: 216</ref>

== [[1954]] ==

Englas esindas NSV Liitu vabamaadluse meistrivõistlustel [[Tokio]]s. Nagu [[Helsingi]]s, oli ka siin esimene vastane Adil Atan. Nagu Helsingis, sai ka nüüd Englas väikese punktivõidu. Edasi läks uutmoodi: teises ringis seljatas Englas N. Ito ([[Jaapan]]), kolmandas oli vaba ja neljandas võitis punktidega [[Gyula Kovács]]i (Ungari). Esikohamatšis saavutas Englas suure punktivõidu Helsingi olümpiavõitja Wiking Palmi üle ja tuli maailmameistriks. Palm sai hõbeda, Atan pronksi.<ref name="lk216" />

Vähe on neid, kes tulnud maailmameistriks mõlemas maadlusstiilis. Kogu NSV Liidu ajaloos oli Englas ainuke. Ka eestlastest on ta ainuke.<ref name="lk216" />

IV Baltimaade spartakiaadi finaalis võitis Eesti [[Valgevene]] 4:4 seisul tänu suuremale seljavõitude arvule.<ref name="lk216" />

NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses [[Leningrad]]is võitis Englas oma viimase, seitsmenda meistritiitli. Samas poolraskekaalus tõi Eestile pronksi [[Vladimir Gorškov]], raskekaalus [[Valdeko Trisberg]]. Endel Saar oli 4. Kreeka-Rooma maadluse meistrivõistlustel [[Riia]]s said hõbemedali Johannes Kotkas ja Helmut Puur.<ref name="lk217">Koik 1996: lk 217</ref>

== [[1955]] ==

Englas tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluses.<ref>Koik name="zGato"1996: 324</ref>

Eesti koondise kokkutulekul nihestas Englas õla. See ei juhtunud treeningmatšil ega harjutamise ajal, vaid sportlaste omavahelisel naljategemisel. Õlg pandi kohe paika, kuid õlalihas hakkas paranemise asemel hoopis kärbuma. Englase karjäär tippsportlasena oligi sellega läbi.<ref name="lk217" />

NSV Liidu meistriks tulid vabamaadluses Sergei Kaškin, Endel Saar ja Valdeko Trisberg. Koos Englasega oleks Eesti võitnud pooled kullad! [[Arvo Mõttus]] sai hõbeda. Kreeka-Rooma maadluses sai kulla Kotkas.<ref>Koik name="NUD1r"1996: 217-218</ref>

== [[1956]] ==

Englas kinnitati Eesti koondise pea[[treener]]iks Kreeka-Rooma maadluses. Johannes Kotkas ja Helmut Puur tulid samal aastal NSV Liidu meistriks. Võistkondlikult oli Eesti 6. Sellega jäädi alla vabamaadlejatele (4 pronksi, 4., 5. ja 6. koht, kokku 3.), keda juhendas Edgar Puusepp.<ref>Koik name="JU9M5"1996: 218</ref>

Englas jätkas treenerina [[Tööjõureservid]]es.<ref>Koik name="QTm7U"1996: 219</ref>

== [[1957]] ==

Englase käsi oli pisut paranenud. Treeneri amet nõudis ka võtete ettenäitamist ja ta hakkas pisitasa harjutama.<ref>Koik name="6FNB1"1996: 221</ref>. Ta tuli Eesti meistriks vabamaadluses.<ref>Koik name="zGato"1996: 324</ref>.

== [[1958]] ==

NSV Liidu meistrivõistlustel oli ta vabamaadluses 8.<ref>Koik name="bBOI8"1996: 222</ref>

Maavõistlustel soomlastega alistas Eesti (koos Englasega) [[Turu]] koondise Tallinnas 8:0 ja Turus 6,5:1,5 ning Helsingi Helsingis 7,5:0,5.<ref>Koik name="CtlgG"1996: 228</ref>

== [[1959]] ==

Englas tuli Eesti meistriks vabamaadluse raskekaalus.<ref>Koik name="lkxZM"1996: 325</ref>. Nõnda on ta tulnud nii Eesti kui ka NSV Liidu meistriks 7 korda. Eestlastest on ainult Johannes Kotkal rohkem NSV Liidu meistrivõistluste medaleid.

* 2002. aastast tegutseb [[Tartu]]s Spordiklubi [[Englas]].

<ref* Koik, L., 1996. name="lk210">"100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988". Tallinn, lkEesti 210</ref>Entsüklopeediakirjastus.