Kehra Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kooli nimi muutus 2007. |
Lisatud kooli ajalugu. |
||
4. rida:
Kooli ajalugu ulatub aastasse [[1850]], mil loodi ''Kehra vallakool''<ref name="Eesti koolid, 2001"> M. Kaasik, 2001. Eesti koolid 2000. Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 17</ref>. Hiljem on kool kandnud nimesid ''Kehra Algkool'' (aastast 1920), ''Kehra Mittetäielik Keskkool'' (aastast 1944), ''Kehra Keskkool'' (aastast 1946)<ref name="Eesti koolid, 2001"/>. 2007. a muudeti kooli nimi Kehra Gümnaasiumiks.
<br />
== '''Ajalugu''' ==
<br />
=== 1850-1918 Kehra külakool ja vallakool ===
1850 ehitati Kehra külasse jõe äärde koolimaja. Koolitöö algas mõni päev enne mardipäeva.
Esimene õpetaja oli Jakob Jäger.
Õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja rehkendamist.
Kooli pidas üleval mõisahärra.
=== 1918-1940 Kehra algkool ===
1. novembrist 1919 paiknes Kehra 4-klassiline algkool riigimõisalt renditud 1914.a. ehitatud mansardkorrusega puumajas, mis seisis raudteeülesõidust paremat kätt Anija tee ääres. Hoone hävis sõja ajal.
Õpetati emakeelt, kodulugu, matemaatikat, looduslugu, maateadust, ajalugu, saksa keelt, joonistamist, laulmist, käsitööd ja võimlemist.
1928.-1929.õppeaastal muutus kool 6-klassiliseks algkooliks.
Kooli pidaja oli Anija vald.
11.09.1938.a alustati arhitekt Erich Jacoby projekti järgi mõisapargi äärde uue koolimaja ehitamist.
Uus koolimaja õnnistati sisse 8. oktoobril 1939. See valge maja oli tol ajal suurim ja moodsaim maakoolimaja Harjumaal.
Õpilasorganisatsioonidest tegutsesid Noorte Punane Rist, Lootusliit, noorkontkaste ja kodutütarde rühmad.
<br />
=== 1940-1944 Kehra 6 – klassiline algkool ja üldhariduslik täiendkool ===
Kooli tüüp oli mittetäielik keskkool, avatud oli 7 klassi
Sõja ajal kasutati koolimaja ka mobiliseeritute väljaõppe laagrina.
Koolimajas elas kirjanik Richard Roht, kelle abikaasa oli õpetaja.
<br />
=== 1944-1946 Kehra mittetäielik keskkool ===
Kooli oli 7-klassiline.
Uued õppeained olid vene keel, konstitutsioon, sõjaline õpetus.
Eestiaegsete noorsooühenduste tegevus oli lõpetatud, loodud oli pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid.
Kool kuulus riigile.
<br />
=== 1946-2007 Kehra Keskkool ===
1946.alustas kool tööd keskkoolina. Kooli juures avati ka vene õppekeelega klassid. Kool töötas sellest alates kahes vahetuses.
1946.a muudeti kaks ruumi koolimajas internaadiks. Hiljem koliti internaat Kehra külasse Pirgule, sealt omakorda Raja tänavale.
Koolis tegutses rahvatantsurühm õpetaja Helmi Hindrikuse juhtimisel.
1950. lõpetas Kehra keskkooli 1. lend, 14 õpilasega. Klassijuhataja oli Alfred Grents.
1950. aastal tegutsesid koolis naiskoor ja meeskoor Johhannes Luo eestvedamisel ja segakoor Herbert Vinbergi juhtimisel, mudilaskoor Vanda Ranne juhtimisel.
1951.a sügisel alustati kooli staadioni ja lasketiiru rajamist koolimaja kõrvale.
1957. a sai kooli direktoriks 26-aastane Johannes Kork, kes hakkas võitlema uue koolimaja eest.
1960. aastal ehitati mõisapargis välja palliplatsid (käsipall, korvpall, tennis). Talvel oli seal liuväli.
1961.a 8. novembril kolis kool uude 4-korruselisse koolimajja, kus lisaks ilusatele heledatele klassiruumidele olid kabinetid: bioloogia, keemia, füüsika, muusika, poistele puidu- ja metallitööklass, tütarlastele käsitööklass ning õppeköök. Kooli võimla oli sel ajal ainuke täismõõtmes võimla Harjumaal. Vanasse koolimajja asus internaat. Kool töötas kakskeelsena ja kahes vahetuses.
1962. a alustas koolimajas allüürnikuna tegevust Kehra Lastemuusikakool, praegune Kunstidekool.
1968. a lõpetas esimene vene keskkooli lend 16 õpilasega, klassijuhataja Mall Peletskaja
.
1975. a valmis vana maja juurdeehitus – uus internaat ja 1. septembril alustasid algklassid õppetööd vanas koolimajas. Kool hakkas töötama ühes vahetuses.
1975-1985 ehitati välja ja sisustati ainekabinetid. Õppetöö viidi koduklassidest üle aineklassidesse.
14.05 1984 põles väikese koolimaja katus.
1988. a likvideerusid nii pioneeri- kui komsomoliorganisatsioon.
1988. a lehvis kooli aulas esmakordselt sini-must-valge lipp ja tähistati jõulusid.
1991. a muudeti kool munitsipaalkooliks. Kooli pidajaks sai Kehra linnavalitsus.
1998. a lõpetas tegevuse kooli internaat.
4.06.1998 külastas kooli Eesti Vabariigi president Lennart Meri.
2000. a tähistas Kehra kool oma 150. aastapäeva. Selleks puhuks anti välja Kehra kooli ajalugu käsitlev juubeliraamat.
2002. a alates on kooli pidaja Anija vald.
2005. a 18.veebruaril avati pidulikult koolimaja juurdeehitus – spordihoone ehk Anija valla spordikeskus. Spordihoone ühendati koolimajaga aula eest algava galerii kaudu.
2005.-2006. õa ühines kool hilise keelekümbluse programmiga: vene kooli 6. klassis hakkasid õpilased osa õppeaineid omandama eesti keeles.
2006. a alustas koolis tegutsemist T.O.R.E. – noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.
=== Alates 2007 Kehra Gümnaasium ===
2007. a muudeti kooli nimi Kehra Gümnaasiumiks.
2006.-2007. õa alustati osalise varajase keelekümblusega vene kooli 1. klassis.
2012. a renoveeris kooli pidaja Anija vald suure koolimaja.
2012.-2013. õa liituti varase keelekümblusprogrammiga. Keelekümblusklassis toimub õppetöö eesti keeles.
== Koolijuhid ==
1850 - 1853 Jakob Jäger
1853 - 1861 Hans Piimson
1862 - 1865 Karl Auder
1865 - 1877 Hindrek Schönberg
1877 - 1885 Karl-Gustav Nahkur
1885 - 1887 Tõnis Bottcer
1887 - 1892 Johannes Kirchbaum
1892 - 1894 Carl-Gustav Johanson
1894 - 1899 Jakob Tannanthal
1899 - 1904 Anton Tomberg
1904 - 1913 Gustav Vilberg (Vilbaste)
1913 - 1914 Hans Männik
1914 - 1921 Alfred Liigmann
1921 - 1922 Ida Smidt
1922 - 1935 Maria Ehrenbusch
1935 - 1942 Leopold Matt
1942 - 1944 Harri Jürima
1944 - 1947 Julius Osvet
1947 - 1947 Julius Meimann
1947 - 1957 Abram Repponen
1957 - 1975 Johannes Kork
1975 - 1994 Harri Ellart
1994 - 2002 Olav Eensalu
2002 - 2003 Anne Tammaru (direktori kt)
2003 - 2012 Urve Rannaääre
2012 - 2015 Ivo Tupits
2015 - … Kaido Kreintaal
== Sümboolika ==
Kooli märgi autor on kunstiõpetaja Otti Pille, kes töötas koolis aastatel 1953 - 1971.
<br />
==Viited==
{{viited}}
| |||