Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 17 baiti ,  6 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
{{liita|Kasutaja:Alanall/Tollimaks}}
 
'''Tollimaks''' on [[import|imporditavale]] või [[eksport|eksporditavale]] [[kaup|kaubale]] rakendatav [[maksud|maks]], mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi [[Hind|hinduhind]]u ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.<ref name="Tollimaks">{{cite web|title=Tollimaks|url=http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/145/rvmajandus.zip/Tollimaks.pdf|accessdate=20. aprill 2014}}</ref>
 
==Ekspordi- ja imporditollimaksud==
Ekspordimaksu eesmärk on hoida väheseid [[ressurss]]e või tooraineid riigis, seega ei rakendata ekspordimakse töödeldud toodetele. Ekspordimaks kehtestatakse tavaliselt toormaterjali tootvates riikides, vähem kasutatakse seda arenenud tööstusriikides. Ekspordimaksuga saab kaitsta kohalike tööstusharusid, näiteks vähendada toormaterjali väljaviimist ja soodustada kohalike tööstuste arendamist. Ekspordimaksu kasutati esimest korda 1275. aastal [[Inglismaa]]l, kus maksustati villa [[eksport]].<ref name="Tollimaks"/><ref name="Britannica">{{cite web|title=Encyclopedia Britannica|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/583535/tariff|accessdate=20. aprill 2014}}</ref><ref name="Tollimaks"/><ref name="Her Majesty's Revenue and Customs">{{cite web|title=Her Majesty's Revenue and Customs|url=http://www.hmrc.gov.uk/customs/tax-and-duty.htm|accessdate=20. aprill 2014}}</ref>
 
Impordimaksud on tollimaks, aktsiisid ja käibemaks. Imporditollimaksu eesmärk on siseturu kaitsmine väljastpoolt tuleva [[konkurents]]i eest. Impordimaks on kõige tähtsam ja kõige tavalisem tollimaks.<ref name="Tollimaks"/><ref name="Maksu- ja Tolliamet">{{cite web|title=Maksu- ja Tolliamet|url=http://www.emta.ee/index.php?id=1614|accessdate=20. aprill 2014}}</ref><ref name="Tollipoliitikast Eesti Vabariigis">{{cite web|title=Tomson, E. Tollipoliitikast Eesti Vabariigis. Tartu Ülikool|url=http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2002/2002/1_Makromaj_sotspol/22_Tomson.pdf|accessdate=9. mai 2014}}</ref>
Kaitsetollimaksude eesmärk on oma riigi tootjate kaitsmine välismaise konkurentsi eest siseturul. Selleks et eesmärke täita, peavad kaitsetollimaksud olema piisavalt kõrged. Kaitsetollimakse võib liigitada omakorda kaheks:
 
- '''eritollimaksud''' on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomist antud [[riik]]i tahetakse muuta raskeks. Näiteks luksuskaupadel, mille tarbimist tahetakse piirata või sellistel toodetel, mida saab toota oma riigis.<ref name="Tollimaks"/>
 
- '''diferentseeritud tollimaksu''' eesmärk on kehtestada erineva väärtusega tollimaksud erinevatele toodetele ([[kriteerium]]iks on töötluse tase). Diferentseeritud tollimaksuga püütakse saavutada erinev mõju kaupade sisseveole. Näiteks püüab riik takistada töödeldud toodete importi, samal ajal kui ei taheta luua takistusi tooraine sisseveole.<ref name="Tollimaks"/>
 
Kaitsetolli erijuhtumiks on keelutollimaks. Keelutollimaks on väga kõrge tollimaks, mis peatab tollitud kauba sisseveo antud [[riik]]i täielikult.<ref name="Tollimaks"/>
 
Tulutollimaksude eesmärk on riigieelarve tulude poole täitmine. Tulutollimaksud ei järgi siseturu kaitsmise ega selle hindade mõjutamise eesmärki ning seetõttu on need maksud väikesed.<ref name="Tollimaks"/>
==Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtuvad tollimaksud==
 
Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult. Kindla tollimaksu puhul ei võeta hindasid arvesse ning seetõttu on see tollimaks diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mõjudes vähem kallite kaupade impordile.<ref name="Tollimaks"/>
 
''Ad valorem'' ehk väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest, transpordikulud võivad olla kaasa arvatud, kuid võivad ka mitte olla. Väärtuselise tollimaksu iseloomulikuks jooneks on [[absoluutsumma]] kasv proportsionaalselt imporditavate kaupade hinnaga.<ref name="Tollimaks"/>
 
Kombineeritud tollimaks on kahe eelmise tollimaksu [[kombinatsioon]], mille puhul kauba hinda arvesse võttes tasutakse väärtuseline tollimaks, millele lisandub kindel tollimaks kaubaühikult.<ref name="Tollimaks"/>
 
Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasumma või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud maailmaturu nõudluse ja pakkumise kõikumisest. <ref name="Tollimaks"/>
==Tollimaksu kestvusest lähtuvad tollimaksud==
 
Lisatollimaksud ehk ajutised tollid kaitsevad alustavaid tootmisharusid.<ref name="Tollimaks"/>
 
Tasakaalustavad tollid (ehk pidevad tollid) võetakse kasutusele kui kaubanduspartner subsideerib oma [[eksport]]i. Selle tollimaksu eesmärgiks on neutraliseerida [[subsiidium]]ite negatiivset mõju ekspordile.<ref name="Tollimaks"/>
Optimaalne tollimaks on maksumäär, mille juures maksu kehtestanud riigis summaarne võit kasvab [[vabakaubandus]]e situatsiooniga võrreldes kõige rohkem. Mida elastsemad on nõudmine ja pakkumine koduturul ning mida ebaelastsemad [[välisturg]]udel, seda suurem on võime kehtestada optimaalset tollimaksu.<ref name="Tollimaks"/>
==Tollimaks Eestis==
[[FilePilt:Member States of the European Union (polar stereographic projection).svg|lang=et|thumbpisi|Tollimaksuvabad riigid]]
Alates 1. maist 2004 rakendusid kaupade impordil kolmandatest riikidest tollimaksud, mis põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Ühendusse importimise ja ühendusest eksportimisega seotud ühenduse meetmete kohaldamiseks kasutatakse ühenduste integreeritud tollitariifistikku [[TARIC]] (Tarif Intégré Communautaire). TARICi rakendamiseks Eestis on välja töötatud [[Eesti Tollitariifistik]] (ETT), mis sisaldab lisaks ühenduse meetmetele ka Eesti riiklikke meetmeid.<ref name="Maksu- ja Tolliamet"/><ref name="Rahandusministeerium">{{cite web|title=Rahandusministeerium|url=http://www.fin.ee/10117/|accessdate=24. aprill 2014}}</ref><ref name="Maksu- ja Tolliamet"/>
 
Eestis peab arvestama tollimaksu lisandumisega, kui imporditakse kaupa riikidest, mis ei kuulu [[Euroopa Liit]]u. Euroopa Liidu sees tollimakse pole. Maksustatakse ainult need väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kaubad, mis ületavad teatud väärtuse. Väärtus sõltub sellest, kas kaup saadetakse postiga või tuuakse ise üle. Kaubasaadetiste puhul, mille väärtus on üle 150 [[euro]], tuleb tollimaksuga maksustatavate kaupade korral tasuda tollimaks. Postisaadetis, mis on saadetud kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil ning milles on võimalik esemed väärtuseliselt eristada, saavad maksuvabastuse need kaubad, mille väärtus ei ületa 45 eurot.<ref name="Maksu-Her jaMajesty's TolliametRevenue and Customs"/><ref name="HerMaksu- Majesty's Revenueja and CustomsTolliamet"/><ref name="Eesti Post">{{cite web|title=Eesti Post|url=http://www.post.ee/eraklient_tolliinfo|accessdate=24. aprill 2014}}</ref><ref name="Eesti.ee">{{cite web|title=Eesti.ee|url=https://www.eesti.ee/eng/business/maksud_ja_toll/ulevaade_eesti_tollisusteemist|accessdate=24. aprill 2014}}</ref>
 
==Vaata ka==
75 457

muudatust