Tartu rahu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
P pisitoimetamine using AWB |
||
3. rida:
| konflikt = Nõukogude Venemaa ja Eesti vahelise sõja lõpetanud rahuleping
| osa = [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]]
| pilt = [[
| pildiallkiri = Eesti delegatsiooni liikmed Tartu rahu sõlmimisel. Vasakult: [[Jaan Poska]], kindral [[Jaan Soots]], kolonel [[Victor Mutt]]. Fotograaf [[Armin Lomp]] (1883-1936).
| aeg = detsember [[1919]] – jaanuar [[1920]]
89. rida:
== Lepingu tagajärjed ==
[[Pilt:Tartu Peace Treaty02.JPG|pisi|
Lepingu kohaselt [[riigi tunnustamine|tunnustas]] Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti ''[[de jure]]'', loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
96. rida:
Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestile ka Narva-tagused vallad ja [[Petserimaa]]. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni [[kuld]]a. Rahulepingu alusel [[opteerumine|opteerus]] Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.
Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeriti [[Loodearmee]]).
Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste [[opteerumine|opteerumist]], suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas [[Voronež]]isse evakueeritud [[Tartu Ülikool]]i varad, jäid tagastamata, lubatud [[kontsessioon]]id (näiteks [[mets]]a osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.
103. rida:
===Rahvusvahelised suhted===
Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Kuna [[Ukraina]] oli Tartu rahulepingu sõlmimise ajal, enne Nõukogude Liidu moodustamist, formaalselt iseseisev sotsialistlik nõukogude vabariik, tuli ka temaga opteerumisküsimuste lahendamiseks sõlmida vastav [[Leping Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Ukraina Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi vahel|leping]].
152. rida:
[[Kategooria:1920. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]
[[Kategooria:Rahulepingud]]
[[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]]
[[Kategooria:1920. aasta Venemaal]]
| |||