Sariin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P typo |
|||
1. rida:
'''Sariin''' ehk ''GB'' on 1939. aastal sünteesitud fosfororgaaniline närvi[[mürk]], mida saab kasutada [[keemiarelv]]ana. Nimetus "Sarin" on moodustatud selle leiutanud saksa teadlaste nimetähtedest: Gerhard '''S'''chrader, '''A'''mbros, '''R'''üdiger and Van der L'''IN'''de.
[[
Füüsikalistelt omadustelt on tegemist värvitu ja lõhnatu kergestilenduva vedelikuga. Sariini saab kasutada kahekomponendilise relvana, sest tekib kergesti kahe prekursori - [[metüülfosfonüüldifluoriid]]i ja [[isopropüülalkohol]]i ning [[isopropüülamiin]]i segu omavahelisel reaktsioonil.
Sariin mõjub [[närvisüsteem]]ile, blokeerides pöördumatult [[ensüüm]]i [[atsetüülkoliin]]i esteraas (pöördumatu [[koliinesteraas]]i inhibiitor).
10. rida:
Sariinimürgistuse esimesed sümptomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja [[pupill]]ide ahenemine ([[müoos]]). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib [[kooma]], millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust, krambihood, kontrollimatu [[treemor]], ülim valgustundlikkus, kõrge [[palavik]], [[gripp|gripilaadsed]] sümptomid, teadvuse kaotus, unehäired, mälukaotus, nägemishäired.
Sariini tappev kontsentratsioon ([[LC50]]) on aurude sissehingamisel 35
Vastumürgina kasutatakse tänapäeval [[atropiin]]i ([[m-kolinoblokaator]], takistab liigse atsetüülkoliini toimet m-kolinoretseptoritel) [[pralidoksiim]]i (atsetüülkoliini esteraasi reaktivaator, reaktiveerib atsetüülkoliini esteraasi, nii et see saab taas atsetüülkoliini lagundada) ja [[diasepaam]]i (krampide leevendamiseks).
18. rida:
[[1993]]. aasta keemiarelvade konventsiooniga on sariini valmistamine ja säilitamine keelatud. Võimaliku keemiarelvana kuulub sariin [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsiooni nr. 687 järgi [[1991]]. aastast [[massihävitusrelv]]ade hulka.
Sariini on terrorirünnakutes kasutanud äärmuslik usulahk [[Aum Shinrikyo]] eesotsas (guru) [[Shoko Asahara]]ga, kes 1995. aastal paiskas viies rünnakus [[Tokyo]] metroosse sariini. Rünnakutes hukkus 12 inimest, tõsiselt kannatanuid oli 50, ligi 1000 oli kergemaid kahjustusi, haiglasse pöördus üle 5000 inimese.
[[Kategooria:Mürgid]]
| |||