Revolutsiooniline tribunal (Nõukogude Venemaa): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
3. rida:
==Revolutsiooniliste tribunalide loomine==
Revolutsiooniliste tribunalide ja Nõukogude Venemaa uute kohtuasutuste loomise aluseks oli 5. detsembril 1917. aastal ([[vana kalendri järgi]] 22. novembril) [[Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]s vastuvõetud "[[Dekreet]] nr 1, Kohtutest". Dekreedi alusel moodustati tööliste ja talupoegade revolutsioonilised tribunalid "võitluseks [[kontrrevolutsioon]]iliste jõududega ja revolutsiooniliste saavutuste kaitsmiseks, aga samuti võitluseks [[marodöörlus]]e, [[riisumine (juura)|riisumiste]] ja [[sabotaaž]]iga ning muude kaubitsejate, töösturite, ametnike ja muude isikute kuritarvituste vastu".
[[Pilt:Yakov Peters2.jpg|
Eri tegevussfääride kontrolliks moodustati eriliigilisi tribunale (Trükinduse revolutsiooniline tribunal<ref>Постановление НКЮ от 18 декабря 1917 г. «О революционном трибунале печати»</ref> – bolševike võimule mittelojaalse ja vaenulike trükiste kontrolliks ja likvideerimiseks või [[tsensuur]]iks), [[sõjaväetribunal]]id, sõjaväestatud raudteetranspordi tribunalid jts.
14. rida:
# süüdlase kuulutamine [[rahvavaenlane|rahvavaenlaseks]],
# süüdlase ilmajätmine kõigist või osast [[poliitilised õigused|poliitilistest õigustest]],
# süüdlase vara [[sekvester|
# ühiskondlikult kasulikule tööle sundimine.
26. rida:
# trükikoja või väljaandja vara konfiskeerimine.
[[Pilt:Karl Juli Danischewski.jpg|
Venemaa SFNV RKN 1918. aasta [[4. mai]] dekreediga "Revolutsioonilistest tribunalidest" (Декрет "О революционных трибуналах" от 4 мая 1918) seati revolutsiooniliste tribunalide ülesandeks ka spionaaži, [[pogromm]]ide, [[altkäemaksuvõtmine|altkäemaksuvõtmise]], ametlike dokumentide mitteõiguspärase kasutamise ning [[huligaansus]]e arutamine. Maikuu dekreediga korraldati samuti algset tribunalide asutuste struktuuri, kaotati väikestes asulates ja garnisonides moodustatud ja trükindusala tribunalid ning säilitati tribunalid vaid [[kubermangulinn]]ades, transpordisõlmedes ja suurtes [[tööstus]]keskustes<ref name="pavlov">Д. Б. Павлов "Трибунальный этап советской судебной системы. 1917—1922 гг., "Вопросы истории", № 6, 2007</ref>
32. rida:
==Tribunalide tegevus==
1918. aasta [[3. juuni]]l määras Vene SFNV [[koalitsioon]]ivalitsuses koos bolševikega oleva Venemaa [[esseerid]]e esindaja, [[Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaat|Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaadi]] justiitsrahvakomissar [[Isaak Steinberg]], et revolutsiooniliste tribunalide poolt võitluses kontrrevolutsiooni, sabotaaži ja muude ohtlikke tegudega määratavatel karistustel ja meetmetel ei ole piiranguid, välja arvatud juhtudel, kui nende tegude eest oli nõukogude määruste kohaselt ette nähtud karistuse alammäär.
[[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1917]]. aastal oli [[II Nõukogude kongress]] võtnud vastu otsuse Venemaal [[surmanuhtlus]]e kaotamise kohta. Pärast [[vasakpoolsete esseeride ülestõus]]u bolševike ainuvõimu haaramise vastu võeti [[13. juuni]]l 1918 siiski vastu dekreet surmanuhtluse taastamisest Nõukogude Venemaal, ehkki kohtuvälises korras kasutati surmanuhtlust bolševike [[Punane terror|punase terrori]] käigus alates [[oktoobrirevolutsioon]]ist. Revolutsioonilise tribunali esimene surmamõistetu oli [[Balti laevastik]]u juhataja [[Aleksei Štšastnõi]], kes hukati [[21. juuni]]l 1918. aastal<ref>[http://www.goldentime.ru/nbk_02.htm Чёрная книга коммунизма]</ref>.
| |||