Paks Margareeta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Välislingid: * 14. september 2018 09:46, Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/861280/paksu-margareeta-torni-alt-leiti-keskaegseid-muuriosi Paksu Margareeta torni alt leiti keskaegseid müüriosi], novaator.err.ee |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{Hoone
|Nimi = Paks Margareeta
31. rida ⟶ 30. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Paks Margareeta 2011-05-21.JPG|pisi|
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]] endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz <ref name="muuseum">[http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=20 Paks Margareeta ja Suur rannavärav]</ref>. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, [[1520]]. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka [[Oleviste kirik]]u juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult [[1531]]. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib [[dolomiit|dolomiidist]] leekestiilis vapitahvel värava esiküljel<ref name="muuseum" />. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.
38. rida ⟶ 37. rida:
Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast [[Stoltingi torn]]ini<ref name="muuseum" />.
Aastatel [[1640]]–[[1650]] rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette [[Hornbastion]]. [[16. sajand]]i lõpul rekonstrueeriti Hornbastion Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa<ref name="muuseum" />. [[1683]]–[[1704]] rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti kõrge kivikatusega<ref name="muuseum" />.
Pärast Põhjasõda paigutati siia elama sunnitöölised, kes olid rakendatud Tallinna sadama ehitustöödel. [[1830. aastad|1830. aastatel]] kohandati torn [[vangla]]ks, [[1884]]. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele neljakorruseline [[paekivi]]st vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas. [[1902]]. aastal likvideeriti [[Margareeta aed|Margareeta aias]] ehk [[Suure Rannavärava bastion]]i lähedal asunud vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügila ja rajati vanakraami- ehk "täiturg". Paks Margareeta jäi ka pärast Tallinna Venemaa maakindluste nimekirjast väljaarvamist Insenerikorpuse valdusse ning seda kasutati vanglana.
[[Pilt:Paks Margareeta 1917. aastal.jpg|
[[1917]]. aasta [[märtsirevolutsioon]]i ajal vangla süüdati ja seal asunud poliitvangid vabastati. Tules hävisid torni sisemised puuehitised, keskaegse värava langevõre ning selle tõsteseadeldis. Oletatavaid maa-aluseid vangikonge otsides lõhati torni dünamiidiga<ref>Paksu Margareeta lahendamata saladus. Rahvaleht, 16. november 1938, nr. 214, lk. 4.</ref>.
[[Pilt:Paks Margareeta, 1930.jpg|pisi|Paks Margareeta, 1930ndail aastail]]
Aastatel [[1918]]–[[1922]] oli suurtükitorn [[Kaitseministeerium|Sõjaministeerium]]i; 1922–[[1923]] [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeerium]]i ja 1923–[[1932]] [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Teedeministeerium]]i valduses.
Torni taheti kasutada pöörleva põrandaga tantsupõranda ehitamiseks, kinoks ja lõpuks linna puulaoks. Peale jäi tühjalt ja korrastamata seisvasse torni [[Tallinna Ajaloomuuseum]]i rajamise idee. Torni remondi eestvedajaks olid [[Tallinna Ajaloo Selts]] ning toonane linnaarhivaar [[Hugo Peets]]. [[1938]]–[[1940]] rekonstrueeriti vangla abihoone ning eesväravahoone [[Tallinna Linnamuuseum|Linnamuuseum]]i ruumideks<ref name="muuseum" />. Ekspositsioon avati linnarahvale 1940. aasta augustis.
Aastatel [[1978]]–[[1980]] rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks<ref name="muuseum" />. Paksus Margareetas paiknevad meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid.
| |||