Nanseni pass: erinevus redaktsioonide vahel

'''Nanseni pass,''' algselt ja ametlikult [[kodakondsuseta isik|kodakondsuseta isiku]]u pass, oli rahvusvaheliselt tunnustatud põgeniku isikut tõendav dokument, mida andsid [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmesriigid välja aastatel 1922–1938. Nanseni nime sai pass selle idee algataja [[Fridtjof Nansen|Fridtjof Nanseni]]i järgi, kes oli [[Norra]] riigimees ja maadeuurija. Nanseni passi väljastas põgenikule riik, kus ta viibis, ja dokument kehtis korraga ühe aasta. Ükski riik ei lubanud dokumendi omanikul väljuda ja uuesti riiki tagasi tulla ilma vastava loata.<ref>{{Raamatuviide|autor=James E. Hassel|pealkiri=Russian Refugees In France and the United States Between the World Wars|aasta=1991|koht=Philadelphia|kirjastus=The American Philosophical Society|lehekülg=18}}</ref>

3.–5. juulil 1922 toimus [[Genf|Genfis]]is [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] pagulaste ülemkomissari [[Fridtjof Nansen|Fridtjof Nanseni]]i kokku kutsutud konverents, kus avaldati toetust ideele luua pagulastele isikutunnistused, mida riigid tunnustaks<ref>{{Netiviide|Autor=League of Nations|URL=http://www.refworld.org/docid/3dd8b4864.html|Pealkiri=Arrangement with respect to the issue of certificates of identity to Russian Refugees|Väljaanne=|Aeg=05.07.1922|Kasutatud=30.06.2018}}</ref>. 20. juulil kiitis [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] Nõukogu ettepaneku heaks. Kohe avaldasid isikutunnistuse loomisele heakskiitu Suurbritannia, Soome ja Prantsusmaa valitsused. Juulikuu jooksul sõlmis Nansen kokkuleppe 51 riigiga, kes hakkasid dokumenti tunnistama. 1942. aastaks tunnistati Nanseni passi kui kehtivat dokumenti 52 riigis. Kokku anti välja umbes 450 000 Nanseni passi.<ref>Nansen-pass, Store Norske Leksikon [https://snl.no/Nansen-pass Nansen-pass, Store Norske Leksikon]</ref>

Esimese Eestis välja antud Nanseni passi sai 24. novembril 1923 Anatoli Pereslegin<ref>Nanseni kasulapsed Eestis. Rahvaleht, 17. mai 1930, nr. 58, lk. 4.</ref>. Meessoost Eesti kodanikud olid varmad Nanseni passi taotlema, sest see dokument vabastas nad Eesti kaitseväes teenimise kohustusest<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/kuum/eestlase-passid-labi-aegade?id=27683239|Pealkiri=Eestlase passid läbi aegade|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=16.11.2008|Kasutatud=29.06.2018}}</ref>. 1. jaanuaril 1937 elas Eestis 4383 Nanseni passi omanikku. Vastavalt Eesti poliitikale oli enamus vene pagulasi selleks ajaks Eesti kodakondsusse võetud, erinevalt riikide tolleaegsest praktikast<ref>Võõras mees eesti väravas. Esmaspäev, 16. jaanuar 1937, nr. 3, lk. 5</ref>.