Marie Reisik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Portrait of Marie Reisik.jpg|thumbpisi|[[Konrad Mägi]], "Marie Reisiku portree", süsi ja pastell paberil.]]

'''Marie Reisik''' (kuni 1911. aastani '''Marie Tamman'''; 6. veebruar [[1887]] [[Kilingi-Nõmme]] – [[3. august]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti poliitik, feminist, ajakirjanik ja naisliikumise juhtfiguure.

Aastatel 1895–1904 õppis ta [[Pärnu Tütarlaste Gümnaasium]]is. Oli vabakuulaja [[Tartu Ülikool]]is. Jätkas õpinguid [[Pariis]]is, 1908. aastal lõpetas seal Alliance Française'i kursused ja sooritas [[prantsuse keel]]e õpetaja kutseeksami.

Marie Reisik oli [[Tartu Naisselts]]i asutajaid ja juhatuse liige (1907–1919). Tartu Naisselts oli esimene Eesti naiste organisatsioon. Pärast Pariisist naasmist tekitas Marie Reisiku julge käitumine naisseltsi konservatiivses liikmeskonnas skandaali, mille tagajärjel Reisik koos mitmete toetajatega lahkus Tartu Naisseltsist ja asutas [[Tartu Naisühing]]u.

Aastatel 1909–1920 töötas ta prantsuse keele õpetajana esmalt Pärnumaal, hiljem Tartu ja Tallinna koolides.

1909. kevad-talvel alustas Torma Kihelkonnakoolis klassiõpetajana ja töötas kuni sama aasta lõpuni. Alates 1910 aastast asus elama Tartusse, kus töötas aastaid prantsuse keele õpetajana [[Tartu Kõrgem Algkool|Tartu Kõrgemas Algkoolis]] (1918. aastani). Aastatel 1913 – 1917 lisandus osalise koorumusega õpetajatöö [[Tartu Keskkooli Õpetajate Õhtugümnaasium]]is. 1918/1919. õppeaastal töötas osalise koormusega [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium]]is ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is. 1920. aastal kolis Tallinna ja sai osalise koormusega prantsuse keele õpetaja koha [[J. Westholmi Gümnaasium]]is.

Marie Reisik oli üks kunstirühmituse "[[Pallas]]" asutajaid 1918. aastal. Ta lahkus Pallasest 1919. aastal [[Gripenbergi skandaal]]i tõttu.

Aastatel 1919–1920 oli ta [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] Tartumaa esindajana [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige, kuulus töökaitse komisjoni ja hariduskomisjoni. Aastatel 1929–1932 oli ta [[IV Riigikogu]] liige, kuulus sotsiaalkomisjoni. Aastatel 1932–1934 oli ta [[V Riigikogu]] liige, kuulus sotsiaalkomisjoni ja rahaasjanduse komisjoni.<ref>[https://www.nlib.ee/index.php?id=15253 Eesti Rahvusraamatukogu. Marie Reisik]</ref>

Ta oli [[Eesti Naisorganisatsioonide Liit|Eesti Naisorganisatsioonide Liidu]] asutaja ja selle juhataja aastatel 1920–1940 (1930. aastal nimetati see ümber [[Eesti Naisliit|Eesti Naisliiduks]]). Aastatel 1911 kuni 1918 oli ta Tartu Naisseltsi ajakirja [[Naisterahva Töö ja Elu]] tegevtoimetaja ja hiljem ka Eesti Naisorganisatsioonide Liidu ajakirja [[Naiste Hääl]] peatoimetaja (1926–1932).

Ta oli Eesti naisliikumise juhtfiguure ja üks esimesi [[feminist]]e. Muuhulgas avaldanud ülevaate Eesti naisliikumise ajaloost kogumikus "Eesti. Maa. Rahvas" (1926).

1935. aasta sügisel asutas ta Eesti Naisliidu juurde Kodumajanduse Instituudi, mida 1936. aastast alates ise juhtis, töötas seal ka õppejõuna.