Erinevus lehekülje "Johannes Semper" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 92 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
P (pisitoimetamine using AWB)
{{See artikkel| räägib kirjanikust; agronoomi kohta vaata artiklit [[Johannes Albert Semper]]}}
[[Pilt:Johannes Semper, 1930.jpg|thumbpisi|Johannes Semper, 1930]]
 
'''Johannes Semper''' ([[22. märts]] [[1892]] [[Pahuvere]] küla, [[Viljandimaa]] – [[21. veebruar]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.
* 1901–1905 [[Heine eraprogümnaasium]] Viljandis
* [[1905]]–[[1910]] [[Pärnu gümnaasium]]
* 1910–[[1914]] [[Peterburi ülikool|Peterburi ülikool,]], romaani-germaani filoloogia eriala
* [[1915]]–[[1916]] [[Riia Polütehniline Instituut|Riia polütehniline instituut]] arhitektuuri eriala
* 1916–[[1917]] Moskva sõjakool
Vabadussõjas teenis suurtükiväe tagavara divisjonis, ülendati 12. veebruaril [[1920]]. aastal [[Eesti sõjavägi|Sõjavägede]] Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist [[1919]]. aastal.
 
[[1930]]. aastatel töötas Semper [[Tartu ülikool]]is üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli [[Looming (ajakiri)|Loomingu]] toimetaja(1930–1940) ja [[Eesti PEN-klubi]] esimees(1928–1940). Johannes Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas Kahwi (1910), esimesed värsid avaldati [[Noor-Eesti]] väljaandeis ([[1911]]). Osales ka aktiivselt [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] tegevuses.<br>
 
[[1940]]. aastal liitus ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]]ga ja kuulus haridusministrina ka [[Johannes Varese valitsus]]se. Kaasas aktiivselt kirjanikke nõukogude võimuga koostöö tegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn kahjulike raamatute nimekirjade koostamise, luues selleks spetsiaalse komisjoni.
 
Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad [[Eesti NSV hümn]]ile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]].
 
1940–[[1948]] oli [[Eesti NSV]] hariduse rahvakomissar ja minister, aastail [[1941]]–1948 Eesti NSV kunstide valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV kirjanike liidu]] juhatuse esimees.
 
Kirjutas Eesti NSV ajal ka teisi teoseid, aga langes 1950. aastal [[EKP Keskkomitee 8. pleenum|EKP keskkomitee 8. pleenum]]i otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla.
 
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 22. aprilli 1950 otsusega võeti talt ära Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetus. Teenelise kirjaniku aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.<ref>Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 177</ref>
*"Armukadedus" (romaan, [[1933]])
 
Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, [[teater|teatrit]], [[kujutav kunst|kujutavat kunsti]], muusikat jm, nt. kogumikud "Näokatted" (1919) ja "Meie kirjanduse teed" (1927). Johannes Semperi “Kalevipoja"Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" ([[1924]]) on ainulaadne, [[psühhoanalüüs]]il põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse [[Dante Alighieri]] teose “Uus"Uus elu" (1924) ja [[Victor Hugo]] “Jumalaema"Jumalaema kirik Pariisis" teose (1924) eestindusi.
 
== Kogutud teosed 12 köites ==
* I köide. Luuletused (1962)
* II köide. Romaan "Kivi kivi peale" ([[1963]])
* III köide. Romaan "Armukadedus“Armukadedus", novellid "Õed“Õed" ja "Umbrohi“Umbrohi"([[1964]])
* IV köide. Romaan "Punased nelgid“nelgid" ([[1965]])
* V köide. Reisikirjad ([[1966]])
* VI köide. Novellid ja näidendid ([[1967]])
* X köide. "Luulerännakuid (luuletõlkeid) I" ([[1975]]); koostanud [[Nigol Andresen]]
* XI köide. "Luulerännakuid II" ([[1976]]); koostanud Nigol Andresen
* XII köide. "Mälestused" ([[1978]]); koostanud ja järelsõna „Johannes"Johannes Semper kui memuarist" kirjutanud Erna Siirak
 
== Isiklikku ==
 
== Artiklid ==
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=152 "Sümbolism ja Saksa romantism"], [[Noor-Eesti_Eesti (ajakiri)|Noor-Eesti ajakiri]] nr 1910-1911
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=712 "Noor-Eesti ja kunst"], „Kümme"Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″, [[1918]]
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=159 "Läbilõige praegusest Saksamaa vaimuelust"], [[Kirjandus-kunst-teadus|Kirjandus-kunst-teadus]], [[1921]], nr 24, 25, 26
* "[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=720 Kasimir Edschmid"], [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[1923]], nr 7
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=112 "Esteetika ja kunstiteaduse kongressilt"], Looming, [[1924]], nr 9
== Kirjandus tema kohta ==
* "Johannes Semper elus ja kirjanduses". Koostanud [[Ilmar Sikemäe]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]], [[1967]]
* [[Erna Siirak]], "Johannes Semper". Sari [[Eesti kirjamehi|"Eesti kirjamehi"]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn|Tallinn,]], [[1969]]
* [[Sirje Olesk]], "Ühe kohanemise lugu: Johannes Semper" – artiklikogumik "Tõdede vankuval müüril", [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu|Tartu,]], [[2002]], lk 89–101
* [[Tanel Lepsoo]], "Intellektuaal muutuvas ajas: [[Jean-Paul Sartre|Sartre]]'i ja Semperi peale mõeldes" – [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat [[2002]], [[Tartu|Tartu,]], [[2004]], lk 9–21
* Václav Jonáš, "Na besedě s estonským spisovatelem J. Ch. Semperem" – Jiskra, 1957, 93, lk 5.
 
== Välislingid ==
75 772

muudatust