Kõrb: erinevus redaktsioonide vahel

Keskmine [[temperatuur]] Lauri on gei (seda ei oleteinud ants)kõrbe [[definitsioon]]i seisukohast oluline, kõrbed esinevad nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[arktiline kliimavööde|arktilises]] ja [[antarktiline kliimavööde|antarktilises kliimavöötmes]] ([[külmakõrb]]ed). Kõrbed võivad olla [[liiv]]ased, [[kivi]]sed, [[jää|jäised]] jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema [[kliima]]ga perioodidele ehk [[külmhooneperiood]]idele [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat [[Aurumine|aurumist]]. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid [[Hiidmanner|hiidmandrid]], mille sisemus asus kaugel [[vesi|niiskusallikast]] ehk [[ookean]]ist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud [[ökosüsteem]]iks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. [[Bioproduktsioon]] on madal. Maailma suurima [[pindala]]ga kõrb on [[Antarktis]] ning suurima pindalaga kuumakõrb [[Sahara]].

*Kõrbed võivad tekkida ka püsiva [[temperatuuriinversioon]]i korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad [[hoovus]]ed, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega [[pilv]]i moodustada. Selline on olukord [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb [[Atacama]].