Idand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
14. rida:
Viljastatud [[munarakk]] kattub [[lootekest]]aga. [[Sügoot|Sügoodi]] edasise arengu vältel kujuneb [[embrüo]]. [[Õistaim]]edel toimub seemnealgme [[lootekott|lootekotis]] sügoodi lõigustumine ja loote [[diferentseerumine]] iduks; [[seemnealge|seemnealgmest]] kujuneb seeme ning [[emakkond|emakkonnast]] vili.
Pärast
Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud [[teistuum]] jagunema, tekitades [[toitekude|toitekoe]] – [[endosperm]]i. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või kujuneb seemne [[säilituskude|säilituskoeks]], mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel.
22. rida:
==Varuained==
Varuainete koostis ja paigutus seemnes on mitmekesine. [[Tärklis]], [[valk]] ja õlid paiknevad säilituskoe rakkudes, [[varutselluloos]] moodustab aga tugevasti paksenevad [[rakukest]]ad. Toitainete varu võib
*perispermis,
*endospermis,
*idulehtedes.
Vastavalt säilituskoe olemasolule ja päritolule võime eristada järgmisi tähtsamaid seemnete ehituse tüüpe:
82. rida:
Kuna idandid on bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest nii rikkad, ei ole neid soovitatav süüa teatud haiguste, näiteks vähi korral. Ettevaatlikud peavad olema ka reumaatikud ja neerupuudulikkusega inimesed.<ref name="Naur"/>
Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus
Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab, välja arvatud [[tomat]], mille idandid on mürgised. [[Petersell]]i ja [[aedtill]]i puhul ei tasu see aga ära, sest need idanevad väga aeglaselt.
|