Korporatsioon Rotalia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kj-drpt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
Kj-drpt (arutelu | kaastöö)
43. rida:
1915. aastal oli Rotalia [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] (E!K!L!) asutajate hulgas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Eesti Korporatsioonide Liit|pealkiri=Eesti Korporatsioonide Liit : MCMXV - MCMLXV : [juubelikogumik]|aasta=1966|koht=Toronto|kirjastus=Oma Press|lehekülg=|toimetaja=Karl Arro}}</ref>
 
1914. aastal puhkenud Maailmasõda ei jätnud oma mõju avaldamata ka Rotalia tegevusele. Juba sõja esimesel aastal astus väeteenistusse viis korporatsiooni liiget. Teisest küljest tõi sõda kaasa ka uusi ülesandeid, mille täitmisele rakendus ka korporatsioon Rotalia. Näiteks aidati kaasa Peterburi üliõpilaskonna asutatud organisatsioonidevahelises toimkonnas tegeleda langenud, kadunud ja haavatud eesti sõjameestega. Peale selle võttis Rotalia oma liikmete kaudu osa mitmesugustest töödest [[Peterburi]] eesti seltskonna poolt ülalpeetava [[laatsaret]]i kasuks, aidati korraldada haridusseltsi suurpidusid, näitusmüüke jne.
 
Edasised sõja-aastad mõjutasid Rotalia tegevust veel tugevamalt. 1917. aastaks oli sõjavägi rahuliku töö juurest ära kiskunud 19 liiget 26-st ning. 1915. aasta 12. juulil langes lahingus esimene rotalus [[Mihkel Mats]].<ref>RA, EAA.1921.1.126</ref> Sellele vaatamata ei katkestanud Rotalia oma tegevust. Alles enamlik riigipööre tõi järsu pöörde konvendi ellu. Konvendi korter ühes varandusega võeti 1917. aastal üle ja 1918. aasta alguses olid rotalused laiali paisatud üle kääriva Venemaa. Rotalia oli kaotanud kogu oma maise varanduse: mööbli, raamatukogu, kirjavahetuse jne. Kuid nagu hilisem ajalugu näitab, ühte kõige väärtuslikumat ei kaotanud nad ometigi – ühtekuuluvustunnet üksteisega.
 
1918. aastal taastus Rotalia tegevus Tallinnas kodumaale koondunud liikmete hulgas ning 18. juuli peeti esimene konvendi koosolek ja 10. novembril kommerss [[Tallinn]]as.