Redaktsioon: 30. september 2015, kell 13:47 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. aprill 2019, kell 14:14 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: ==Isiklikku== Sveinn Björnsson sündis [[Kopenhaagen\|Kopenhaagenis]] ning tema vanemad olid toimetaja ~~ning~~ja hilisem minister [[Björn Jónsson]] ja Elísabet Sveinsdóttir. Ta oli abielus taanlanna [[Georgía Björnsson\|Georgía Björnssoniga]] (neiuna Georgia Hoff-Hansen) ning nende abielust sündis kuus last. Tema poeg Björn Sv. Björnsson teenis [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal Saksa sõjaväes, kuuludes [[SS\|Schutzstaffeli]] ridadesse.<ref>{{netiviide \| URL = http://servefir.ruv.is/her/herruv3.htm \| Pealkiri = Útsendingar Þjóðverja \| Kasutatud = 03.03.2014 \| Keel = islandi}}</ref> 29. rida: Aastatel [[1914]]–[[1916]] ja [[1920]] oli ta [[Alþingi]] liige ning pärast [[Islandi Kuningriik\|Islandi Kuningriigi]] väljakuulutamist aastal [[1918]] oli ta aastatel [[1920]]–[[1924]] ja [[1926]]–[[1940]] ministriametis. [[File:Standard of the Regent of Iceland (1941–1944).svg\|thumb\|left\|210px\|Islandi regendi lipp]] Olgugi et Islandist sai aastal 1918 [[Suveräänne riik\|suveräänne riik]], korraldas riigi välissuhteid [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] alguseni [[Taani]]. Taani [[Saksa okupatsioon Taanis\|okupeerimine]] Saksa sõjaväe poolt 1940. aasta mais tõi kaasa Islandi suurema iseseisvuse ning Sveinn Björnsson valiti aastatel 1941–1943 kolm korda Islandi [[Regent\|regendiks]]. Talle anti kõik riigi tegevuse juhtimisega seotud õigused, mis seni olid olnud Taanis ~~resideeruva~~resideeriva Taani ja Islandi kuninga [[Christian X]] käes. [[1941]]. aasta juulis sisenesid Björnssoni valitsuse kutsel Islandile [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]] väed ning väiksem hulk sõjaväelasi jäi sinna ka pärast sõja lõppu. Nende jätkuv kohalolek kutsus esile riigi sõjajärgse välispoliitika peamise vaidlusküsimuse. Alþing valis Björnssoni presidendiks [[1944]]. aastal, mil Islandi Vabariik loodi. Kuna islandlased pidid [[1945]]. aastal endale esimest korda presidendi otse valima, kestis tema esimene valitsemisaeg vaid aasta. Siiski ei kandideerinud keegi Björnssoni vastu [[1945]]. ja [[1949]]. aasta valimistel. Ta suri riigi pealinnas Reykjavíkis [[1952]]. aasta jaanuaris: rohkem kui aasta enne oma kolmanda ametiaja täitumist. Ta on seni ainus Islandi president, kes on ametisoleku ajal surnud.

Sveinn Björnsson: erinevus redaktsioonide vahel