Herman (Aav): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:Arkkipiispa Herman - 1234,0593.jpg|thumbpisi|Peapiiskop Herman]]
 
'''Herman''' (kodanikunimega '''Herman Aav'''; [[2. september]] [[1878]] [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] – [[14. jaanuar]] [[1961]] [[Kuopio]]) oli [[eestlane|eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik, aastatel [[1925]]–[[1960]] [[Soome Õigeusu Kirik]]u [[peapiiskop]].
8. rida:
==Päritolu ja haridus==
 
[[Pilt:Peapiiskop Hermani mälestustahvel Hellamaal.jpg|thumbpisi|Peapiiskop Hermani mälestustahvel [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik|Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirikus]]us]]
 
Herman Aav sündis [[Muhu]] saarel [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kogudus|Hellamaa õigeusu koguduse]] [[kösterkooliõpetaja]] [[Vassili Aav]]a ja õmbleja Maria Aava (sündinud Ellik) esimese lapsena. Hiljem sündisid perekonda veel tütar ja teine poeg. Hermani õde suri umbes aasta vanusena, tema noorem vend läks aga tööle Siberisse, kust Eestisse tagasi ei pöördunudki.
24. rida:
[[1917]]. aastal oli ta Saare praostkonna delegaat Eesti- ja Liivimaa õigeusu koguduste täiskogul. Samal aastal valiti ta ühtlasi Saare praostiks ja jäi sellele ametikohale [[1919]]. aastani.
 
Kaotanud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal Saksa sõjaväele oma hobused ja piimakarja, pidi ta leidma preestriameti kõrvalt lisateenistust perekonna elatamiseks. Aastal 1919 töötas ta kolm kuud ajalehe [[Saarte Kaja]] abitoimetajana, alates [[1920]]. aastast teenis leiba Saare maavalitsuse ametniku ja Kuressaare rahvakooli õpetajana.
 
[[1921]]. aastal lesestus ja pidi edaspidi kandma üksi hoolt oma kuue lapse eest.
30. rida:
==Valimine Soome piiskopkonna abipiiskopiks==
 
Pärast eaka ülempreestri [[Mikael Kasanski]] surma [[1921]]. aastal polnud Soome piiskopkonnas ühtegi [[soomlased|soomlasest]] preestrit, kes oleks vastanud [[piiskop]]i ametiks vajalikele kanoonilistele nõuetele. Abipiiskopi pühitsemine oli aga soomlaste meelest vajalik, sest tollane Soome piiskopkonna juht, piiskop [[Serafim (Lukjanov)|Serafim]], oli vastu soomlaste püüdlustele eralduda [[Vene Õigeusu Kirik]]ust, ei osanud ise [[soome keel]]t ega toetanud ka soome keele kasutamist kiriku liturgilise ja ametikeelena.
 
Nii asusid soomlased abipiiskopi kandidaati otsima [[Eesti]]st ja kevadtalvel pakkus [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Sinod omalt poolt välja isa Herman Aava kandidatuuri. Juunis 1922 viibis ta tutvumisvisiidil Soomes, kus nii kiriku kui ka valitsuse esindajad temaga rahule jäid. Ainult piiskop Serafim keeldus temaga kohtumast. Sarnaselt Serafimiga oli Herman Aava puuduseks soome keele oskamatus, kuid eesti ja soome keele sarnasuse tõttu peeti teda võimeliseks soome keelt kiiresti omandama.
60. rida:
===Kirikutüli Moskva patriarhaadiga===
 
Piiskop Hermani ametiaja üheks peamiseks väljakutseks kujunes pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] puhkenud konflikt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] oma positsioonid taastanud [[Vene Õigeusu Kirik]]uga.
 
Moskva patriarhaadi esindajad väitsid alates sügisest 1945, et Konstantinoopoli patriarh oli Soome kiriku oma jurisdiktsiooni alla võtnud ajutiselt ja kuna nüüd oli Vene Õigeusu Kiriku tagakiusamine lõppenud ning ühendus Moskvaga taas võimalik, ei ole enam põhjust, miks Soome kirik ei võiks oma kunagise emakiriku rüppe tagasi pöörduda. [[29. september|29. septembril]] [[1945]] toimunud visiidi ajal taastas Leningradi metropoliit [[Grigori (Tšukov)|Grigori]], Soome kirikult selleks luba küsimata, sõja ajal [[Heinävesi vald]]a ümberasunud [[Valamo klooster|Valamo kloostri]] palve- ja armulauaühenduse Vene Õigeusu Kirikuga ja klooster siirdus Moskva alluvusse. Ka üksikuid kogudusi siirdus Moskva patriarhaadi jurisdiktsiooni alla, kuid kogu kiriku jaoks siduvaid otsuseid jurisdiktsiooni muutmisest keeldusid piiskop Herman ja kiriku juhtkond vaatamata Nõukogude Liidu ja Soome valitsuse survele vastu võtmast.
 
Kaksteist aastat kestnud konflikt lahenes [[1957]]. aastal, kui [[Nikita Hruštšov]]i kirikuvastase poliitika tulemusel uuesti tagakiusamise alla sattunud Vene Õigeusu Kirik taandus oma nõudmistest. [[7. mai]]l [[1957]] toimunud visiidi ajal teatas Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juhataja metropoliit [[Nikolai (Jaruševitš)|Nikolai]], et Moskva unustab oma senised kanoonilised erimeelsused Soome kirikuga ega nõua enam viimase tagasipöördumist Moskva jurisdiktsiooni alla. Samuti loovutas Moskva patriarhaat Valamo ja [[Konevitsa klooster|Konevitsa]] kloostrid taas Soome Õigeusu Kiriku juhtimise alla.
 
Vastutasuks nõustusid Soome kirikuvõimud lubama kloostrites [[Juliuse kalender|vana kalendri]] kasutamist ning tunnistama Soome Õigeusu Kirikust sõltumatute koguduste, mis seni olid kuulunud Konstantinoopoli patriarhaadi [[Vene traditsiooni õigeusu koguduste eksarhaat Lääne-Euroopas|Lääne-Euroopa vene koguduste eksarhaati]], üleminekut Moskva jurisdiktsiooni alla. Mõnes allikas on seda kompromissi ekslikult käsitletud nii, nagu oleks piiskop Herman viinud kogu Soome kiriku tagasi Moskva patriarhi jurisdiktsiooni alla.
70. rida:
===Viimased eluaastad===
 
[[1955]]. aastal pühitseti vananevale Hermanile abipiiskopiks munkpreester [[Paavali (Olmari)|Paavali]]. Augustis [[1960]] vabastati peapiiskop Herman tema enda palvel ametist ja abipiiskop Paavalist sai tema ametijärglane.
 
[[14. jaanuar]]il [[1961]] suri piiskop Herman oma kodus [[Kuopio]]s. Tema matusetalitus toimus Kuopio õigeusu katedraalis sama aasta [[17. jaanuar]]il.
117. rida:
[[Kategooria:Soome õigeusu piiskopid]]
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Soomes]]
[[Kategooria:Sündinud 1878]]
[[Kategooria:Surnud 1961]]