Friedrich Akel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist
P pisitoimetamine using AWB
23. rida:
 
==Tegevus meditsiinivaldkonnas==
Akel oli 1897–1898 [[Tartu Ülikool]]i [[polikliinik]]us [[Assistent (abiline)|assistent]]. [[1898]]–[[1899]] ja [[1901]]–[[1902]] täiendas ta end [[Riia]]s Reimersi silmakliiniku [[arst]]ina. Ta oli sõjaväearst [[Ostralenko]]s ja Ujazdovi haiglas [[Varssavi]]s, täiendas end 1901 [[Berliin]]is, [[Praha]]s ja [[Leipzig]]is,
 
Ta töötas aastatel 1902–1922 [[Tallinn]]as silmaarstina. 1902–1904 ja [[1905]]–[[1912]] oli ta erasilmaarst. Ta osales [[1904]]–1905 mobiliseerituna sõjaväehospidali [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]]. 1907. aastal rajas ta koos kolleegidega [[Eesti Arstide Haigemaja]]. 1912. aastal rajas ta oma [[Roosikrantsi tänav]]ale ostetud [[Roosikrantsi tänav#Roosikrantsi 10|elumajas]] erasilmakliiniku.
57. rida:
 
Aastatel [[1934]]–[[1936]] oli ta saadik [[Kolmas Riik|Saksamaa]]l ja [[Holland]]is (resideeris [[Berliin]]is). Sel ajal kasvas Saksamaa osatähtsus Eesti väliskaubanduses ja Saksamaa mõju [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas.
[[FilePilt:Bundesarchiv Bild 183-S34745, Tallin, Treffen der baltischen Aussenminister.jpg|pisi|Friedrich Karl Akel Balti välisministrite kohtumisel 1937. aastal]]
 
==Majandustegelasena==
70. rida:
 
==Muu ühiskondlik tegevus==
Ta oli teatriosaühing [[Estonia (teater)|Estonia]] ja Tallinna Eesti Seltsi Estonia esimees ning juhatuse liige. Ta oli ka Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige.
 
Ta oli [[1919]]{{lisa viide}}–1922 [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]]u [[konsistoorium]]i ilmalik abipresident. Ta oli [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e konvendi [[vöörmünder]] ([[7. juuni]] [[1908]] – [[16. juuni]] [[1918]]) ning esimene nõukogu ning eestseisuse esimees (nõukogu esimees [[21. august]]ist [[1919]]).
 
[[1920. aastad|1920. aastatel]] oli ta [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinn-Haapsalu rahukogu]] aurahukohtunik.
99. rida:
[[12. märts]]il 1906 abiellus ta Adele Karoline Tenziga (1884–1944). [[Laulatus]] ja [[pulmad]] toimusid [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]]. Nende lapsed olid Vilma, Asta, Friedrich ja Lia.
 
Akel päris Hendrikmõisa karjamõisa ning selle müügist saadud raha eest soetas endale kodu aadressil [[Roosikrantsi tänav#Roosikrantsi 10]], kus asus ka tema silmakliinik.
 
Abikaasa küüditati [[Juuniküüditamine|14. juunil 1941]] ja suri [[1944]] [[Kirovi oblast]]is.
105. rida:
Vanimal tütrel Vilmal (1906–1974 Stockholmis) õnnestus pääseda Rootsi ning päästa isa väärtuslik piiblikogu ja mõned perekonnadokumendid.
 
Tütar Asta Treude (1907–2000) koos laste Jaani ja Asta-Mariaga küüditati samuti 14. juunil 1941 [[Kirovi oblast]]isse. Asta abikaasa [[Damasius Treude]] vangistati ja hukkus [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaagris [[Sverdlovski oblast]]is. Asta vabastati asumiselt ilma rehabiliteerimiseta 7. märtsil 1958.
 
Poeg [[Friedrich Akel juunior|Friedrich]] (1910–1942), kes töötas [[Riigikantselei]]s, vangistati ja hukkus [[Ussollag]]i vangilaagris [[Permi oblast]]is.