Bioloogiline relv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sarnane millele > millega
P pisitoimetamine using AWB
6. rida:
Bakterioloogiline relv ja bioloogiline relv ei ole sünonüümid. Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks [[viirus]]i. Bakterioloogiline relv on bioloogilise relva alaliik.
 
Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba [[Vana-Egiptus|Egiptusest]] ja [[Vana-Kreeka]]st. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele.
 
Bioloogiliseks relvaks sobivaid haigustekitajaid hakati välja sõeluma ja katsetama eri maades 1950. aastatel. Töö oli kiire ja korralik. Juba 1970. aastate alguseks oli see relvaliik välja töötatud ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisutatud.
23. rida:
 
=== Teine maailmasõda ===
Saksamaa, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Nõukogude Liit alustasid ambitsioonikate bioloogiliste relvade programmidega.<ref name=":0" /> Kõige kaugemale jõudis biorelvaprogrammiga ilmselt Jaapan, kes asutas okupeeritud Mandžuurias 1932. aastal üksuse 731.<ref name=":1" /> Programmi kuulus enam kui 150 ehitist, 5 satelliidilaagrit ja 3000 teadlast.<ref name=":0" /> Nimetatud üksus kasutas vahemikus 1932–1945 Hiina, USA, Inglise, Austraalia ja Nõukogude Liidu sõjavange selleks, et katsetada nendel antraksi (''Bacillus anthraci''s), meningiidi tekitaja (''Neisseria meningitidis''), düsenteeria (''Shigella spp''.), koolera- (''Vibrio cholerae'') ja katkubakterite (''Yersinia pestis'') toimet ja kasutamist. Arvestuslikult suri nimetatud haigusetekitajate tõttu Ping Fangi keskuses umbes 3000 vangi.<ref name=":1" /> Bioloogilise relvaga rünnati vähemalt ühtteist Hiina linna, nakatades inimesi katkupisikuga nakatunud kirpudega. Nii näiteks pommitas Jaapani armee õhuvägi 1940. aastal Ningbo linna pommidega, mis sisaldasid kirpe, kes kandsid muhkkatku. Selline ründamismeetod ei olnud siiski kuigi efektiivne, sest näiteks 1941 rünnakus Changde linna vastu said surmava nakkuse 1700 Jaapani sõdurit ja ohvitseri, haigestus üle 10 000 jaapanlase. Olukord, kus “relv”"relv" ei suuda valida “oma”"oma" ja “vaenlase”"vaenlase" vahel, sundis taolised rünnakud lõpetama.<ref name=":1" />
 
Ühendkuningriigis hakkas oma programmi kallal tööle Porton Downis, teadlaste töörühma juhtis seal mikrobioloog Paul Fildes. Riiklikul tasandil juhtis programmi peaminister Winston Churchill ise ning peagi olid välja töötatud antraksi, botulismi, brutselloosi ja tulareemia relvastatud variandid. Selle programmi testimise käigus nakatati Šotimaal Gruinardi saar järgmiseks 56 aastaks antraksiga. Kuigi Ühendkuningriik neid biorelvi kunagi sõjas ei kasutanud, olid nad esimesed, kes suutsid töötada välja surmavate patogeenide relvastatud variandid ning neid tööstuslikult toota.<ref name="Lr924" />
37. rida:
* 1961 – hiinlased väitsid, et Ameerika Ühendriigid põhjustasid Hongkongis kooleraepideemia.
* 1964 – Nõukogude ajaleht Pravda väitis, et USA militaarüksused Kolumbias ja Boliivias kasutasid bioloogilisi agente talupoegade vastu.
* 1696 – Egiptus süüdistas “imperialistlikke"imperialistlikke agressoreid”agressoreid" biorelva kasutamises Lähis-Idas, täpsemini koolera epideemia põhjustamises.<ref name=":0" />
 
== Rahvusvahelisi konventsioone ==
50. rida:
 
=== Inimvastased relvad ===
Ideaalse inimvastase biorelva tunnusteks on suur nakatumisoht, suur mürgisus, vaktsiinide puudumine ja efektiivse rünnakvektori olemasolu. Relvastatud toimeainete stabiilsus ehk võime säilitada enda mürgisus ja nakatuvus pika aja jooksul võib samuti olla kasulik, eriti sõjaväelises kasutusvaldkonnas. Ka võetakse arvesse loomislihtsust. Olenevalt kasutajast võib olla tähtis ka relva kontrollitavus.
 
Tihti ei ole bioloogilise vahendi loomine raske, sest paljusid relvi saab kiiresti, odavalt ja kergelt toota. Pigem on peamisteks probleemiseks selle relvastamine, hoiustamine ja rünnakvektori loomine või avastamine. Näiteks peetakse antraksipisikuid (põrnatõvepisikuid) efektiivseks vahendiks mitmel põhjusel. Esiteks loob see vastupidavaid spoore, mida on pihustatavalt lihtne levitada. Teiseks ei nakka see inimeselt inimesele, mistõttu ei ole sekundaarsed nakatumised võimalikud. Suremuse määr patsientide puhul, kes korrektset ravi ei saa, on 90% või suurem.<ref name="ltb16" /> Haigust saab siiski antibiootikumidega vaos hoida, seetõttu ei seda kasutav personal ohus.
59. rida:
 
==== Taimedevastased relvad ====
Ameerika Ühendriigid arendasid põllutaimede vastase võimekuse külma sõja ajal, mis kasutas vaenlase põllumajanduse hävitamiseks taimede haigusi. Biorelvad sihtisid ka kalakasvatusi ja veetaimestikku. Usuti, et vaenlase põllumajanduse hävitamine strateegilisel tasemel võib sõjas vähendada Nõukogude agressiooni. Arendati välja riisi ja nisu seennakkused, mida aerosooli või pommide kujul kasutati, et vallandada epideemiaid vaenlase taimede seas. Herbitsiidid kategoriseeritakse samuti bio- ja keemiarelvade alla, kuigi tegemist on kemikaalidega, sest need töötavad sarnaselt biomürkide ja bioregulaatoritega. [[Põletatud maa taktika]]<nowiki/>t (sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku [[Elu|elukselu]]ks vajaliku) kasutati nii Vietnami sõjas<ref name="hSs02" /> kui ka Eelami sõjas Sri Lankal.
 
Kui Ameerika Ühendriigid 1969–70 enda vaenuliku bioloogilise sõja programmi lõpetasid, oli enamik biorelvadest nende arsenalis just taimnakkuste kujul.
97. rida:
# Ebatavaline haiguse ilmnemise viis.
# Muster, kus inimesed nakatuvad. Nakatumiskohad tuleks kaardistada. Kui nakkus levib allatuult, peaks kahtlustama aerosoolset nakkuse levikut.
# Otsene asitõend. <ref name=":2" />
 
==Vaata ka==
106. rida:
<ref name=":0">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1200679/</ref>
<ref name=":1">http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n1l10.html</ref>
<ref name=":2">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2870591/</ref>
<ref name="Lr924">Prasad, S.K. (2009). ''Biological Agents, Volume 2''. Discovery Publishing House. p. 36</ref>
<ref name="ILUhC">https://www.riigiteataja.ee/akt/13141542</ref>
114. rida ⟶ 113. rida:
<ref name="ITg7Q">http://www.vm.ee/sites/default/files/content-editors/tvv_pohialused_2013.pdf</ref>
<ref name="cfZNY">http://www.nato.int/docu/review/2004/issue3/estonian/military_pr.html</ref>
<ref name=":2">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2870591/</ref>
}}