August Rei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist |
P pisitoimetamine using AWB |
||
17. rida:
}}
[[
'''August Rei''' [[Vabadusrist|VR]] III/1 ([[22. märts]] [[1886]] [[Viljandi kreis|Viljandimaa]], [[Pilistvere kihelkond]], [[Kurla]] – [[29. märts]] [[1963]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]].
August Rei oli 1919–1920 Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] esimees, [[4. detsember|4. detsembrist]] [[1928]] kuni [[9. juuli]]ni [[1929]] Eesti Vabariigi [[riigivanem]] ([[August Rei valitsus]]) ja [[9. jaanuar]]ist [[1945]] kuni [[29. märts]]ini [[1963]] [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[Eksiilvalitsus|eksiil]]is. Tema surma järel astus Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse [[Aleksander Warma]].
26. rida:
August Rei õppis [[Tartu Aleksandri gümnaasium|Tartu Aleksandri]] (endises kubermangu-) [[gümnaasium]]is, lõpetas [[Novgorodi gümnaasium]]i, aastatel 1904–1905 ja 1907–1911 õppis ta [[Peterburi Ülikool]]is [[õigusteadus]]t.
Aastatel 1905–1907 osales Rei [[1905. aasta revolutsioon]]is, aastast 1906 toimetas ta [[Tallinn]]as [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] suunitlusega põrandaalust ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]].
Aastatel 1912–1913 teenis ta sõjaväes [[sundaeg]]a ja 1913–1914 oli ta [[Viljandi
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal aastatel 1914–1917 oli Rei suurtükiväeohvitser Tallinnas, [[Peeter Suure merekindlus]]es ja osales 1917–1918 [[Eesti rahvusväeosad]]e organiseerimises, olles seejuures [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] abiesimees.
48. rida:
*1925–1926 [[II Riigikogu]] esimees
*1932–1933 välisminister
1934. aastal esitati Rei [[Valimiste Peakomitee]]
*1936–1937 välisministri abi
*1938–1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus
70. rida:
==August Rei stipendium==
Alates 2008. aastast annab [[Riigikogu Kantselei]] välja [[August Rei parlamendiuuringu stipendium
==Autasud==
{{Vabadusrist|III/1}}
92. rida:
==Teosed==
* August Rei, "Mälestusi tormiselt teelt". Eesti Päevaleht, 2010, 443 lk, ISBN
==Kirjandus==
| |||