Erinevus lehekülje "Artur Sirk" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 24 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
(hinnangud ei kuulu sissejuhatusse)
P (pisitoimetamine using AWB)
[[Pilt:Artur Sirk.jpg|thumbpisi|200px|right| Artur Sirk]]'''Artur Johannes Sirk''' [[VR II/3]] ([[25. september]] [[1900]] [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[2. august]] [[1937]] [[Echternach]], [[Luksemburg]]) oli [[Eesti]] advokaat ja poliitik. [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] üks juhte.
 
==Haridus==
 
==Teenistuskäik==
Artur Sirk teenis [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[Tallinna kooliõpilaste pataljon]]is, [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|laiarööpmelisel soomusrongil nr 2]] ja [[3. jalaväepolk|3. jalaväepolgus]] (1920 alamleitnant), läks 1921 reservi, teenis 1923–1925 [[2. jalaväerügement|2. jalaväerügemendi]] rühmaülemana Tartus, 1925–1926 [[Sõjaringkonnakohus|Sõjaringkonnakohtu]] abisekretär ja [[kohtuameti kandidaat]]. 1926–1930 vandeadvokaat [[Theodor Rõuk|Theodor Rõugu]] abi, alates 1930. aastast vandeadvokaat Tallinnas.
 
Artur Sirgule kuulus isalt päritud Sepa talu [[Pruuna]] külas, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vallas]]<ref name="of0Mn" />.
Vapside ajalehe [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] väitel kuulati 1933. aastast "mitmeid Tallinna telefone", sealhulgas Artur Sirgu telefoni, pealt<ref name="UWQTM" />.
 
12. märtsi 1934 õhtul arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna [[Uus Nuhtlusseadus|Uue Nuhtlusseaduse]] § 102 alusel, mis käsitles ühinemist organisatsiooniga, mille eesmärgiks väevõimuga kukutada maksvat riigikorda.<ref name="hhh2k" />
 
11. novembril 1934 põgenes [[Keskvangla]]st, kus oli olnud 8 kuud, koos vangivalvur [[Johannes Küttim]]iga. Ta eksles mitu päeva Tallinna lähedal, sõitis taksoga salaja läbi Eesti [[Valga|Valka]]<ref name="gPcS1" /> ja saabus 4. detsembril 1934 Lätist Soome, kuhu 3. detsembril olid saabunud tema abikaasa ja tütar.<ref name="b2wGw" /> 5. detsembril läks ta Soome kaitsepolitseisse, kus tema elukohaks määrati [[Lohja]]. Talle anti peatusluba tingimusel, et ta alistub Soome võimude korraldustele ja asub kohas, mis temale Soome valitsuse poolt määratakse.<ref name="Q7572" /> Arstlikul hinnangul oli tema üldine ja närvikava seisund halb, ta kannatas seljavalude all<ref name="p6l7X" />. Sirk lubas, et ta ei võta Soomes osa mingisugusest poliitilisest tegevusest ega konspireeri Eesti vastu, kuid unustas selle lubaduse varsti ja talle ei antud valetamise ja konspireerimise tõttu enam matkalubasid<ref name="gPcS1" />. Varsti tahtis ta Soomest lahkuda ja Soome ametivõimud arvasid, et hea oleks temast lahti saada<ref name="yi9Tw" />. Sirk taotles sissesõiduviisat Rootsi, Prantsusmaale, Saksamaale ja Šveitsi, saades viimaks Šveitsi viisa 4. detsembril 1935<ref name="yi9Tw" />. Soomes olles käskis ta võtta riigivanem [[Konstantin Päts]]i kinni Kaarli puiesteel, kus see oma sõbrannat külastas, ja küüditada maale, saavutamaks tema tagasiastumise ja uue valitsuse määramise. See plaan osutus teostamatuks, mille järel tekkis plaan 8. detsembri 1935 mässukatseks<ref name="Drc7d" />. Pärast mässukatse nurjumist põgenes Sirk Rootsi, kust ta välja saadeti. Rootsis elas Sirk odavas hotellis, oli apaatne, tal ei paistnud olevat mingeid tulevikuplaane<ref name="Uadm6" />. 25. veebruaril 1936 tunnistas Soome siseminister [[Yrjö Puhakka]] avalikult, et ta eksis, kui arvas, et Eesti vapside mehesõna on ka midagi väärt<ref name="z8xuI" />. 4. jaanuaril 1936 lahkus Sirk Rootsist [[Göteborg]]i sadama kaudu, elas Inglismaal, Madalmaades ja alates 22. juunist 1937 [[Echternach]]is Luksemburgis. Sirgu Madalmaades elades taotlesid Eesti võimud tema väljaandmist ja ta arreteeriti seal, kuid vabastati hiljem<ref name="AgJTN" />.
==Surm==
 
[[Pilt:Artur Sirk grave.jpg|thumbpisi|Artur ja Hilda Sirgu haud Hietaniemi kalmistul Helsingis.<br>''Foto: Lauri Vanamölder, 10.05.2014'']]
 
Sirk hukkus [[Echternach]]i linnas [[Luksemburg]]is 2. augustil 1937, saanud surmavaid vigastusi aknast väljakukkumisel sama aasta 31. juulil. Arvatakse, et ta hüppas või [[defenestratsioon|visati välja]]. Luksemburgi politsei korraldatud ametliku juurdluse järgi sooritas ta enesetapu<ref name="nNAt8" /><ref name="SLsFC" /> Sirgul oli progresseeruv [[liigesejäikuslik lülipõletik]] (Behterev-Marie tõbi), mida ta mesilasepistetega ravida püüdis<ref name="N1LqN" />. "Teda vaevava seljahaigusega võis olla nii või naa (ses mõttes, et vanglas simuleeris ta hõlpsama põgenemise huvides omajagu juurde), kuid täiesti selge on, et ta kannatas psüühiliste häirete all."<ref>Andres Adamson. Mida koolis ei õpetatud. Argo, 2018, lk. 294.</ref> Ta oli ka varem Eestis liigse alkoholipruukimise tõttu meeltesegadusse sattununa harjumuslikult ähvardanud aknast välja hüpata<ref name="FzD4u" />. Sirk maeti [[Helsingi]]sse, [[Hietaniemi kalmistu]]le<ref name="findagrave">[https://www.findagrave.com/memorial/91851102/artur-sirk Artur Sirk (1900-1937) - Find A Grave Memorial, Memorial ID 91851102]</ref>, matusetalituse viis läbi pastor [[Elias Simojoki]]. Artur Sirgu abikaasa Hilda Sirk naasis Soomest Eestisse 5. detsembril 1939, samal laeval Helsingist evakueeritavate Nõukogude Liidu diplomaatidega<ref name="ZBAU0" /><ref name="vzxqH" />.
 
==Kultuuris==
Artur Sirk on tegelane [[Tõivelemb Vallak]]u lühiromaanis "[[Munamäe lahing]]" ("Ajalooline jutustus sellest, mis oleks juhtunud, kui Eesti oleks 30-ndail aastail tõsiselt kaitseks valmistunud ja vene agressioonile otsustavalt vastu astunud", 2003, kordustrükk [[Ülev Valder]]i kogumikus "Uperpall" 2012), mille lõpul ta saab [[Nepal|Nepalis]]is koos [[Aira Kaal]]uga osa täielikust religioossest seksuaalvalgustusest.
 
Ajaloolane [[Andres Adamson]] on märkinud, et "Sirgu ümber on loodud müüt, mis on ajaga palju suuremaks paisunud kui ta ise oli. Ent uskujaid on see müüt leidnud põhiliselt viimastel aastakümnetel."<ref>Andres Adamson. Mida koolis ei õpetatud. Argo, 2018, lk 295.</ref>
*Artur Sirk ei saa talu müüa. Vaba Maa, 9. aprill 1937, nr 79, lk 5.
*''A. Sirk – mahavaikitud eesti rahva märter''. [[Isamaa Ajaloovihik 2011]]. ISBN-13 9789949216208
*[[Tiit Madisson]]. "Vapsid. Vabadussõjalaste rahvaliikumise tõus ja häving 1929-1938". 2016. ISBN: 9789949981106. 376 lk.
 
==Välislingid==
75 870

muudatust