Artur Adson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
 
'''Karl Arthur Adson''' ({{VanaKalendriAeg|[[3. veebruar]]|[[1889]]|22. jaanuar}} [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[1977]] [[Stockholm]]) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. Ta sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures [[Võrumaa]]l.
 
== Elu ==
Adson õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, [[Sänna]] vallakoolis, [[Võru]] linnakoolis, [[Pihkva]] maamõõdukoolis ning oli lühemat aega [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna hingekirjas. Ta töötas [[Venemaa]]l (1907-1912) ja alates 1912 aastast [[Tallinn]]as [[maamõõtja]]na. Alates 1918 aastast tegi kaastööd ajalehtedele "[[Tallinna Teataja]]", "[[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsialdemokraat]]" ja "[[Postimees]]", 1920. a. sügisest "[[Tallinna Teataja]]" toimetuse liige, sama aasta lõpust ka "[[Päevaleht (1905)|Päevalehe]]" toimetuse liige, joonealuse ja kirjandusliku lisa toimetajana<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44138|Pealkiri=Eesti ajakirjanikud - Lühikesed eluloolised andmed|Väljaanne=Õitsituled ; nr.1 1922 (lk45)|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes, teatridramaturgina, vabakirjanikuna. Aastatel 1935–1940 töötas siseministeeriumi [[filmiinspektor]]ina ja propagandatalituse ametnikuna.
 
Adson tuli eesti kirjandusse [[Võru murre|võrumurdeliste]] luuletustega ning oli aktiivselt tegev [[Siuru]] ja [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] kirjanikeühingus.
 
Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine [[Marie Under]]iga [[1913]]. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid.
 
[[1920. aastad|1920. aastatel]] oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks.
15. rida ⟶ 14. rida:
[[1944]]. aasta septembris põgenes Adson [[Rootsi]]. Seal leidis ta rakendust arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus.
 
[[Pilt:Skogskyrkog23a.jpg|thumbpisi|Underi ja Adsoni hauakivi [[Stockholm]]i [[Skogskyrkogården]]i kalmistul]]
Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977 [[Stockholm]]is ja maeti [[Skogskyrkogården]]i kalmistule. [[9. juuni]]l [[2016]] maeti ta koos abikaasa [[Marie Under]]i, viimase tütre [[Hedda Hacker]]i ja õe [[Berta Under]]iga ümber [[Tallinn]]a [[Rahumäe kalmistu]]le.
 
== Teosed ==
30. rida ⟶ 29. rida:
*"Värsivakk" (valikkogu, koostanud ja eessõna: [[Ivar Grünthal]], [[Stockholm]] [[1959]])
*"Rahumäe kannel" ([[Lund]] [[1973]])
 
*"Luuletused" (sari [[Väike luuleraamat]], koostanud [[Oskar Kruus]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1990]])
 
63. rida ⟶ 61. rida:
===Artiklid===
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=619 Eduard Hubel lavakirjanikuna], [[Varamu]] [[1939]], nr. 9
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1247 Henrik Visnapuu lavatoodangust], [[Varamu|Varamu]] [[1940]], nr. 1
 
=== Päevik ===
69. rida ⟶ 67. rida:
 
=== Kirjavahetus Tuglasega ===
* Artur Adson, [[Friedebert Tuglas]], "Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944". Koostanud, kommenteerinud ja eessõna: [[August Eelmäe]]. Toimetanud ja kommentaare täiendanud [[Ülle Kurs]] ja [[Õnne Kepp]]. [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], [[Tallinn]] [[2011]], 614 lk; ISBN 9789985865316 (677 kirjast 409 on varem avaldatud ajakirjas [[Keel ja Kirjandus]], [[1989]]/2 – [[1995]]/8)
 
== Teenetemärk ==
80. rida ⟶ 78. rida:
 
==Viited==
{{viited}}
<references/>
 
== Kirjandus ==
* [[Mart Mäger]], “Ristiinimese"Ristiinimese teekond. Artur Adson. Vaateid”Vaateid" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1989]], nr 2, lk 257–265
*[[Hella Keem]], "Artur Adsoni elust ja loomingust" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1989]], nr 2, lk 70–81
*[[Janika Kronberg]], "Artur Adson kodupaigalaulikuna" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 2, lk 82–86
* [[Inda Rajasalu]], "Filmitsensuur ja Artur Adson" (A. Adsoni tegevusest Eesti Vabariigi filmiinspektorina 1935–1940) – [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] [[1997]], nr 1 (aprill), lk 15–18
* [[August Eelmäe]], "Artur Adsoni kodu ja igatsus" – A. Eelmäe artiklikogumikus "Kõned & kirjatööd", [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]] [[2006]], lk 44–55
* [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt". [[Tänapäev]], Tallinn [[2009]], eriti lk 149–173 (peatükk "Artur Adson ja "Sonettide" sünnitaust")
 
== Välislingid ==